Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja näitab autoriteeti kliima- ja energiapoliitika valdkonnas, viidates konkreetsetele seaduseelnõudele ("Kliimakindla majanduse seadus") ja arengukavadele (energiamajanduse arengukava). Kasutatakse spetsiifilisi andmeid, nagu 11 miljardi euro suurune maksumus energiaeesmärgi saavutamiseks ja kriitika "Fit for 55" paketi emissioonikaubanduse hinna alahindamise osas. Rõhutatakse vajadust akadeemilise suutlikkusega mõjuhinnangute järele.

Demonstreerib detailset teadmist seadusandlusest (põhiseaduse muutmine, maksukorralduse seadus) ja riigi rahandusest, viidates konkreetsetele eelarveridadele ja numbrilistele vastuoludele. Näiteks toob ta välja 96 miljoni euro suuruse vähenemise kaitseotstarbelise erivarustuse soetamise kirjel ja kritiseerib valitsemiskulude vähendamise retoorikat, arvutades tegelikuks kärpeks 0,1%. Samuti on ta kursis bürokraatliku ümberkorraldamise, ministeeriumide pädevuste ja projektide maksumusega (nt 40 miljonit eurot sündmusteenuste arendamiseks).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigieelarve detailides, kasutades konkreetseid summasid (nt 5,475 miljardit eurot, 96,852 miljonit eurot) ja viidates spetsiifilistele eelarve dokumentidele (nt Tabel 93, kaitseotstarbeline erivarustus). Ta eristab selgelt valitsemiskulusid, majandamiskulusid ja kaitseotstarbelise erivarustuse soetamist, rõhutades numbrilisi vastuolusid. Asjatundlikkus on eriti tugev riigikaitse eelarve ja laskemoona soetamise kategooriate osas.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust makromajanduse, eelarvepoliitika ja õigusloome protseduuride vallas. Esitatakse detailseid numbreid tööjõu-, toetuste ja majanduskulude muutuste kohta 2025. aasta eelarves ning kasutatakse statistilisi andmeid (Konjunktuuriinstituut, IMF) majanduslanguse ja usalduse hindamiseks. Eelarveanalüüsis tuuakse esile konkreetsed manipulatsioonid (nt Kaitseministeeriumi kulude ümbertõstmine) lubatud kärbete näivuse loomiseks.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigirahanduse ja eelarvemenetluse alal, kasutades spetsiifilisi andmeid (nt 1,6 miljardi euro suurune moonahange, 50%-line inflatsiooniprognoos, 300 miljoni euro suurune valitsemiskulude vähendamise eesmärk). Ta toetub oma argumentatsioonis Riigikontrolli, õiguskantsleri, Eurostati ja finantsanalüütikute (nt Toomik) kriitilistele hinnangutele, eriti eelarve läbipaistmatuse ja tegevuspõhise eelarve ebaõnnestumise osas. Eraldi rõhutatakse teadmisi kaitsekulutuste ja sotsiaalpoliitika (peretoetused, hooldekodud) detailidest.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust maksuseadusandluses, eriti maamaksu ja selle ajaloolise kujunemise osas, viidates konkreetsetele seadusemuudatustele ja aastatele (2021, 2025, 2026). Kasutatakse ohtralt statistikat ja prognoose (38% tõus, 22 miljonit eurot, 500 000 koduomanikku) ning tugineb huvirühmade (Omanike Keskliit, Põllumajanduskoda) ekspertiisile. Samuti on teadmisi kohalike omavalitsuste rahastamise valemitest ja tasandusfondi mõjust.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti riigi rahanduspoliitika ja eelarvejuhtimise teemadel, kasutades makromajanduslikke termineid (inflatsioon, majanduskasv, SKT protsendid). Ta viitab spetsiifilistele andmetele (238 miljonit eurot automaksu, 2,5 miljardit eurot kasutamata jäänud raha) ning tugineb Riigikontrolli, IMF-i ja PricewaterhouseCoopersi analüütikute hinnangutele. Eriti rõhutatakse eelarve tegevuspõhisuse ja tulemuspõhisuse ebaõnnestumist.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust Euroopa Liidu poliitikas, käsitledes detailselt Atlandi-üleseid suhteid, kaitsevoliniku portfelli disainimist, sanktsioonipoliitika probleeme ja kestlikkusaruannete direktiivi (CSDR) halduskoormust. Ta kasutab eelarve- ja majandusanalüüsi andmeid, viidates konkreetsetele SKP, inflatsiooni ja riigieelarve seletuskirja lehekülgede numbritele (nt Rail Balticu rahastuse segadus), näidates detailset teadmist fiskaalpoliitikast.