Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Sotsiaalsed küsimused on käsitletud majandusliku toimetuleku ja sotsiaalse mõju kontekstis, rõhutades parlamendi hoolsuskohustust inimeste ees. Eesmärk on tagada, et suured otsused oleksid ühiskonnale jõukohased ja ei halvendaks inimeste toimetuleku väljavaateid. Sotsiaalne julgeolek on seotud majandusliku ja julgeolekulise vaatega.

Peamine sotsiaalne/julgeolekuküsimus on seotud valimisõigusega, kus kõneleja nõuab Eesti kodanike ringi kitsendamist kohalikel valimistel. See seisukoht on tugevalt julgeolekupõhine, viidates Vene agressioonile ja efektiivse topeltkodakondsuse ohule, ning kritiseerib kodakondsuseta isikute valimisõiguse põhiseaduse tasemel säilitamist.

Not enough data.

Sotsiaalküsimusi käsitletakse majandusliku kindlustunde ja elukvaliteedi kaudu, rõhutades, et valitsuse poliitika vähendab Eesti perede kindlustunnet ja reaalset ostujõudu. Poliitika tagajärjeks on inimeste tulevikuväljavaate hapramaks muutumine ja tarbimise vähenemine, mida valitsus näib positiivsena võtvat.

Sotsiaalvaldkonnas keskendub kõneleja demograafilisele kriisile ja perede kindlustundele, nõudes moratooriumi laste- ja peretoetuste vähendamise initsiatiividele. Ta kaitseb eakate huve, kritiseerides hooldekodude elanike arvelt kokkuhoiu plaane ja taunides Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu rahastamise nullimist.

Keskendub sotsiaalsetele tagajärgedele, rõhutades koduomanike, eriti eakate (pensionärid Nõmmel), toimetulekuraskusi eluasemekulude ja maksukoormuse kasvu tõttu. Koduomandit käsitletakse positiivse väärtusena, mida ei tohiks maksustamisega sundvalikute ette seada. Samuti kritiseeritakse valitsuse "mõisahärra filosoofiat", mis sunnib inimesi oma elulaadi (nt auto omamise) eest vabandama.

Sotsiaalne fookus on suunatud Eesti inimeste ja perede toimetuleku ja ostujõu parandamisele, mis on otseselt seotud maksukoormuse leevendamisega. Rõhutatakse, et maksutõusud halvendavad elukvaliteeti, eriti madalama sissetulekuga maapiirkondades.

Kõneleja keskendub sotsiaalsele toimetulekule ja liikuvusele, eriti lastega perede ja eakate (pensionitulude maksustamine) majandusliku olukorra halvenemisele. Ta rõhutab, et maksutõusud sunnivad inimesi, eriti maapiirkondades, langetama valikuid Tallinna või välisriiki tööle minemise kasuks, mis habrastab perede kindlustunnet.