Kuude kaupa: Henn Põlluaas
Kokku kuid: 10
Täielikult profileeritud: 10
12.2024
10 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsid, Eesti 200) ja konkreetsetele ministritele (Ligi, Michal, Välisminister). Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust riigi hävitamises, valetamises ja ebaratsionaalses tegevuses (nt maksude tõstmine kriisi ajal). Kompromissivalmidus puudub, kuna valitsust süüdistatakse opositsiooni ettepanekute ignoreerimises.
11.2024
3 Sõnavõtud
Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja ametnikele, keda peetakse süüdlasteks Rail Balticu projekti finantskatastroofis ja eelarve haldamises. Kriitika on protseduuriline ja tulemuspõhine, süüdistades vastaspoolt hoolsuskohustuse rikkumises ja vastutuse vältimises, kuna nad ei ole huvitatud uurimiskomisjoni loomisest või on jätnud järelepärimistele vastamata.
10.2024
21 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (Rahandusminister Ligi, Siseminister Läänemets). Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates poliitilist ebaõnnestumist (eelarve, majandus), menetluslikke puudujääke (kaasamise tava rikkumine) ja isiklikke rünnakuid (arrogantsus, ebaausus, rahva rumalaks pidamine). Kompromissivalmidus puudub, valitsuse tegevust iseloomustatakse kui rahvast hukutavat ja katastroofilist.
09.2024
2 Sõnavõtud
Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne ja otsene, suunatud vastaspoole (tõenäoliselt valitsuse) vastu. Vastaseid kritiseeritakse nii strateegilise ebakompetentsuse eest riigikaitses kui ka moraalse solvamise eest, kuna nad võrdlesid vabadusvõitlejate ausamba avamist okupantidest punaarmeelastele ausamba avamisega. Kõneleja kasutab otsest süüdistamist laimamise ja solvamise osas, küsides otse vastaselt, miks ta nii käitub.
07.2024
1 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse riigi viimises majanduslangusesse ja vasakpoolse ideoloogia rakendamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades koalitsiooni ka seaduste ja heade tavade rikkumises muudatusettepanekute tagasilükkamisel. Kompromissivalmidus puudub, kuna valitsuse poliitikat peetakse riigile kahjulikuks.
06.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, sotsid, kahesajalased) ja valitsus tervikuna, keda nimetatakse "valetajate valitsuseks". Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii menetluslikke rikkumisi (muudatusettepanekute meelevaldne sidumine) kui ka poliitilist ebaõnnestumist (majanduslangus, maksuralli). Kompromiss on välistatud, nõudes valitsuse mahavõtmist ja peatamist.
05.2024
12 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse juriidilise ebapädevuse, põhiseaduse rikkumise ja Eesti huvide vastase tegevuse eest (nt massiimmigratsiooni soosimine). Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitiliste algatuste (vilepuhujate seadus, Vene varade skeem) hukatuslikele tagajärgedele, süüdistades koalitsiooni "teerulliga" ülesõitmises. Samuti kritiseeritakse valitsust "kliimafanaatikutega" ministeeriumite mehitanise eest.
04.2024
27 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) ja selle ministrid, eriti Kaja Kallas ja Lauri Läänemets. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest süüdistusteni valetamises, põhiseadusevastases tegevuses ja isamaa reetmises. Valitsust nimetatakse "valetajate valitsuseks" ning kompromissivalmidust ei näidata, vaid nõutakse radikaalseid muutusi poliitikas.
03.2024
49 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse otseses valetamise, ebaseadusliku menetluse ja Eesti majanduse ning rahva hävitamise eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest otsustest (maksutõusud) kuni protseduuriliste rikkumisteni (koosseisu häälteenamuse nõudmine). Kõneleja kritiseerib ka komisjonide tööd, mis lükkavad opositsiooni eelnõud tagasi ilma sisulise aruteluta.
02.2024
58 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda süüdistatakse põhiseaduse rikkumises, korruptsioonis ja Eesti rahvuslike huvide kahjustamises. Kriitika on intensiivne, ulatudes menetluslikest vaidlustest (häälteenamuse nõue) kuni isiklike ja eetiliste rünnakuteni (Vene äri, annetuste vargus). Koalitsiooni süüdistatakse "teerullina" opositsioonist ülesõitmises ja "jõupoliitikas".