Kuude kaupa: Evelin Poolamets
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
23 Sõnavõtud
Tugev vastuseis valitsusele, eriti Reformierakonna juhitud koalitsioonile, kritiseerides nende tegevusetust demograafia valdkonnas ja ideoloogilist suunda. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (nt laste turvalisuse ohtu seadmine) kui ka protseduuridele (eelnõude kiirustamine, puudulik mõjuanalüüs). Valitsust süüdistatakse bürokraatia eelistamises laste kaitsmisele ja vasakliberaalsete väärtuste pealesurumises ettevõtlusele.
11.2024
20 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad, keda kritiseeritakse nii väärtuspõhiselt (narkootikumide levik) kui ka menetluslikult (fosforiidiuuringute läbipaistmatus, võimu koondamine Reformierakonna mõjusfääri). Kriitika on intensiivne, kahtlustades valitsuse otsuste taga ebakompetentsust ja usalduse puudumist koalitsioonipartnerite vahel. Samuti kritiseeritakse eelnõude puudulikku ettevalmistust (välismaalase pass, maksukoormus).
10.2024
36 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse huvi puudumises laste heaolu ja rahvastikukriisiga tegelemise vastu. Kriitika on nii poliitiline (perehüvitiste kärpimine, bürokraatia) kui ka isiklik, süüdistades valitsust negatiivse suhtumise kujundamises lastesaamisesse. Valitsust süüdistatakse ka ettevõtjate (kliendid) eelistamises Eesti rahva kestmisele.
09.2024
25 Sõnavõtud
Peamised vastased on Kristen Michali/Kaja Kallase valitsus ja selle ministrid (Kristina Kallas, Signe Riisalo), keda kritiseeritakse teravalt perepoliitika ja hariduspoliitika ebaõnnestumiste eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ideede puuduses, mugavuses ja omavolis (Lihula sammas). Valitsuse peretoetuste kärpimist peetakse eriti küüniliseks ja perevaenulikuks.
07.2024
8 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja selle juhid, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (maksutõusud, eelarvekriis) kui ka isikliku kompetentsi (ministrite suutmatus majandust juhtida) pinnalt. Opositsiooniline hoiak on intensiivne, süüdistades valitsust majanduse alustõdede mittemõistmises ja riigi rikkuse vähendamises.
06.2024
4 Sõnavõtud
Peamised vastased on umbusaldatav minister ja valitsuskoalitsioon, sealhulgas peaminister Kaja Kallas. Kriitika on intensiivne, keskendudes korruptsioonile, ebaeetilisele lobitööle (Bolt, Ossinovski) ja poliitilisele survele (peaministri ähvardused vallandamisega). Rünnakud on suunatud nii poliitilisele käitumisele kui ka isiklikule aususele.
05.2024
11 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja selle ministrite vastu, kritiseerides teravalt haridusministri tegevust (streigi ärahoidmata jätmine) ja peaministri käitumist õpetajate suhtes. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii valitsuse ebaõnnestumistele kui ka protseduurilistele küsimustele (usaldushääletuse vältimine). Samuti seatakse kahtluse alla Sotsiaaldemokraatide seisukohad demokraatia ja valimisõiguse teemal.
04.2024
32 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja selle ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (automaks, peretoetused) kui ka eetiliste ja protseduuriliste puudujääkide pärast. Eriti intensiivne kriitika on suunatud ministri vastu seoses välihaiglate hankega (huvide konflikt) ja ohvriabi kvaliteedi langetamise eest. Kompromissivalmidust ei ilmne, pigem rõhutatakse süsteemseid vigu ja läbipaistmatust (e-hääletus).
03.2024
31 Sõnavõtud
Tugev opositsioon on suunatud valitsusele ja koalitsioonierakondadele (Reformierakond, Eesti 200, SDE), kritiseerides majanduspoliitikat ja uusi makse. Kriitika on nii poliitiline (automaksu kahjulikkus) kui ka isiklik/protseduuriline (Kaja Kallase tegevusetus sanktsioonide osas, Ossinovski rahastamise küsimus). Kõneleja teeb ettepaneku lükata tagasi atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu.
02.2024
13 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja konkreetsed ministrid (nt Lauri Läänemets), keda kritiseeritakse tegevusetuse ja lubaduste murdmise eest (nt pankade maksustamine). Kriitika on poliitika- ja eetikapõhine, süüdistades riiki julgeolekuohtude eiramises ja küsides ERR-i poliitilise tasakaalu kohta.
01.2024
23 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus (sh peaminister Kaja Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo), keda kritiseeritakse protseduuriliste rikkumiste (väljatöötamiskavatsuse puudumine) ja väärtusküsimuste jõumeetoditega läbisurumise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust varjatud äriliste huvide teenimises (Veeseadus ja "Stark Logisticsi ärid"). Vastuseis kulmineerub ettepanekuga Veeseaduse eelnõu tagasi lükata.