Kuude kaupa: Andres Metsoja
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
16 Sõnavõtud
Kõneleja vastandub valitsuse poliitikale, kritiseerides eelkõige ebaõiglast maksustamist ja ebaselget õigusruumi, mis ohustab omandiõigust. Ta süüdistab riiki eelistamises riigiettevõtetele (Enefit) erasektori arvelt maapõueressursside jagamisel ning kritiseerib ministeeriumide ebakindlat planeerimist (Pärnu näide).
11.2024
31 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile tervikuna, eriti maksupoliitika ja haldusreformide läbiviimise eest. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluslik, heites ette eelnõude kiirustamist, mõjude hindamata jätmist ja opositsiooni kaasamata jätmist (nt valimisõiguse teema). Ta kritiseerib valitsust visiooni puudumise ja usalduse lõhkumise eest, väites, et riiki juhitakse "emotsiooni pealt".
10.2024
8 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsusega, keda kritiseeritakse maksutõusude, majanduskeskkonna halvendamise ja kohaliku omavalitsuse autonoomia rikkumise eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest detailidest (aktsiisid, eelarve) kuni parlamentaarse demokraatia filosoofilise kaitsmiseni, nõudes umbusaldusavaldust parlamendi alavääristamise eest. Valitsust süüdistatakse tervikpildi mittemõistmises ja raiskamises (nt Paikuse kooli sulgemine).
09.2024
12 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuse otsuste vastu, mis puudutavad regionaalset julgeolekut ja ebaloogilist eelarvekulu (Paikuse kolledži sulgemine). Ta kritiseerib ka valitsuse kehva tervikpilti energiaplaneerimisel ja regionaalpoliitika ebaefektiivsust Kagu-Eestis. Ta hoiatab, et teatud eelnõud (nt taastuvenergia kiirendamine, keskkonnalõiv) võivad tekitada ühiskonnas trotsi ja ärritust, pöörates tähelepanu protseduurilistele ja sotsiaalsetele tagajärgedele.
07.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsuse maksupoliitikaga, pidades seda jõukohaseks ja konkurentsivõimet kahjustavaks. Ta kritiseerib koalitsiooni otsuseid (nt magustatud jookide maksu ärajätmine) ja nõuab selgitusi poliitiliste valikute tagamaade kohta. Lisaks teostab ta meelsuskontrolli ministri suhtes seoses kodakondsuspoliitika ja varasema tegevusega Pronkssõduri juures.
06.2024
7 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja selle maksupoliitikale, mida peetakse ebaõiglaseks ja regionaalselt tasakaalustamata. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksude lausalisele iseloomule ja bürokraatlikele takistustele (nt metsanduses). Kõneleja nimetab valitsuse tegevust "poliitiliseks rumaluseks" ja "sisult mõnitavaks", välistades toetuse arutlusel olevatele eelnõudele.
05.2024
5 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumide (eriti Kliimaministeeriumi) vastu, heites ette bürokraatia üleküllust ja sisemist vastuolu (nt keskkonnakaitse ja energeetikaosakonna erinevad suunad). Ta kritiseerib poliitikaid, mis on ebaefektiivsed (magusamaks) või ebaloogilised (planeeringute eiramine), rõhutades protseduurilist ebakindlust ja järjepidevuse puudumist.
04.2024
9 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsusega automaksu ja maaelu ahistavate regulatsioonide osas, kritiseerides poliitikat kui vastutustundetut. Kritiseeritakse ka bürokraatiat ja kohtulikku sekkumist planeerimisse, mis tekitab segadust. Automaksu osas on seisukoht kompromissitu, kutsudes presidenti üles eelnõu seaduseks mitte kuulutama.
03.2024
4 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud täitevvõimu (peaminister) tegevuse vastu seoses õigusriigi kriisiga, rõhutades vajadust vältida poliitilist sekkumist õigusemõistmisesse. Kriitika on protseduuriline ja keskendub olukorra selgitamise nõudmisele, viidates avalikkuse ja advokatuuri muredele.
02.2024
4 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse eelarvejuhtimise ebakõlade (raha leidmine sisemiselt vs maksude ärajätmine) ja sotsiaalselt kahjuliku maksupoliitika (automaks) eest. Samuti kritiseeritakse Euroopa passiivsust ja mugavustsooni jäämist sanktsioonide kehtestamisel Hiina ja Venemaa vastu. Kriitika on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine.
01.2024
14 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja ministrite suunas, heites ette majanduse taaskäivitamise plaani puudumist ja ebapiisavat investeerimist elektrivõrku. Ta kritiseerib ka Majanduskomisjoni tegevust, kes ei süvenenud riigikaitseliste maade eelnõu sisusse. Kriitika on peamiselt poliitikapõhine ja protseduuriline, rõhutades ebakõlasid seadusandja algse mõttega.