Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja

Kriitika on suunatud kehtiva õiguskorra vastu, mis lubab riigil tekitada tugeva õigusliku riive planeerimismenetluses, võimaldades eraomanikel vältida uue detailplaneeringu algatamist. Samuti kritiseeritakse kaudselt Riigikogu varasemat otsust eelnõu mitte jätkata ja komisjoni, kes ei leidnud kindlat meelsust seadusemuudatuse vajalikkuses. Kriitika on suunatud protseduuridele ja poliitikale.

Vastasseis on suunatud kohalikele hoolekogudele ja omavalitsustele, kes teevad ettepanekuid riiklikku eestikeelsele õppele ülemineku reeglit õõnestavate erandite loomiseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes ebakonsistentsuse ohtudele.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele/ministrile, keda süüdistatakse selles, et piirkondi abistatakse vaid riigi huvide realiseerimisel, mitte kohalike vajaduste rahuldamisel. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes dialoogi puudumisele ja tsentraliseeritud otsustusprotsessidele.

Kriitika on suunatud valitsuse ja regulatsioone rakendavate asutuste (nt Tööinspektsioon) vastu, kes kehtestavad piiranguid, mis takistavad tulubaasi loomist. Vastuseis on poliitikapõhine, rõhutades, et liigne reguleerimine ja sanktsioonid kahjustavad väikeettevõtlust ja sunnivad otsima välistööjõudu.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse automaksu eelnõu vastu, kritiseerides seda poliitiliselt ebaõiglase ja vastutustundetu sammuna, mis ignoreerib maapiirkondade reaalsust. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, kusjuures kompromiss on välistatud ja lubatakse võidelda seaduse vastuvõtmise vastu.

Kriitika on suunatud riigi planeerimisprotsesside aegluse ja ebaefektiivsuse vastu, mis on tekitanud kohalikes omavalitsustes ja elanikes segadust. Märgitakse, et kohtulik sekkumine Riigikohtu tasemel on muutunud igapäevaseks, mis viitab vajadusele protsesse üle vaadata.