Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja
Kokku istungeid: 79
Täielikult profileeritud: 79
2025-10-14
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud riigi hoiakule ja poliitikale, mis lubab piletitulu ümberjagamist piirkondade vahel, kus on täielikult tasuta transport. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub kehtiva rahastamissüsteemi ebaõiglasele protseduurile.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kõige teravam kriitika on suunatud riigi tegevusetusele ja vigadele regulatsioonide kehtestamisel, eriti sagedushangete kontekstis, kus jäeti turuosalistele kohustused panemata. Samuti kritiseeritakse telekommunikatsiooniettevõtteid, kes kasutavad ära oma monopoolset seisundit hajaasustuses, tõstes hinda ja pakkudes kehva kvaliteeti.
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse fiskaalpoliitikale ja eelarve haldamisele, kritiseerides eeskätt ebapiisavat teede rahastamist ja toetussõltuvuse probleemi. Kriitika on poliitika- ja struktuuripõhine, seades kahtluse alla valitsuse võimekuse võetud kohustusi teenindada.
2025-09-25
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda peetakse viletsaks ja vastutavaks Eesti halva elujärje eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele pakkuda lahendusi ning riigi viimisele ummikseisu.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud kehtiva õigusruumi ja selle ebaloogilisuse vastu, eriti mis puudutab haagiste eraldi kindlustamise kohustust ja ebamõistlikke juhilubade nõudeid. Vastuseis on poliitika- ja loogikapõhine, pidades praegust süsteemi põhjendamatuks ja ebaõiglaseks, mis viib kallima sundkindlustuse rakendamiseni.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud eelnõu esitajate (valitsuse) vastu, süüdistades neid kehvas õiguspraktikas, mis sisendab ebakindlust ja moonutab konkurentsi. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ning protseduurilistele vigadele, eriti tagasiulatuva maksekohustuse kehtestamisele. Kompromissivalmidust ei väljendata, nõudes eelnõu mittetoetamist.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, kelle poliitika on viinud maksude tõusu, teenuste kaugemise ja kaoseni. Kriitika on suunatud poliitilisele ebaõiglusele, eriti automaksu osas, mis tabab maapiirkondi, ning valitsuse tegevusetusele kruusateede probleemi lahendamisel. Samuti kritiseeritakse riigi poolt planeerimise lõpetamise ettepanekut, mis vähendab kindlustunnet.
2025-09-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud poliitikatele, mis piiravad omandiõigust, eriti keskkonnakaitse ja Natura alade kontekstis, mis takistavad majandustegevust. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele, mis on loonud olukorra, kus arutletakse maaomanike sildistamise üle ("kulakuks kuulutamine").
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kriitika on suunatud kehtivale õigusruumile ja riigi otsustele, mis on loonud lüngad, näiteks riigikaitsemaa müügi puhul, kus riik ei saa enam kaasa rääkida. Samuti kritiseeritakse taastuvenergeetika põhjendamatut väljajätmist kompleksloa menetluse alt. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub ebaõiglusele või ebamõistlikule halduskoormusele, mitte isikutele.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu esitanud ministeeriumile/valitsusele, kritiseerides eeskätt tagasiulatuva jõustamise protseduurilist külge ja puudulikku analüüsi. Kuigi ministeeriumi pingutusi eelnõu parandamiseks tunnustati, lükatakse lõpplahendus resoluutselt tagasi, kuna "rehkendus ei ole päris hästi kokku saanud".
2025-06-05
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud seadusloome protseduuridele ja valitsuse tegevusele, mis ignoreerib tööstussektori tagasisidet eelnõude faasis. Vastandutakse sisutühjadele, äraõpitud jutupunktidele, mis ei vii elu edasi, märkides, et nende aeg on möödas.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud riigi ja valitsuse tegevuse vastu, mida iseloomustatakse kui süsteemitut, ebavõrdset ja distantseeruvat partnerlust kohalike omavalitsuste ja elanikega. Arendajaid kritiseeritakse vastuseisu eest bürokraatiale, mis tagaks elanikele kindlustunde. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitiline, süüdistades riiki selles, et ta jätab kogukonnad suurarendajate vastu üksi.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Otsene vastasseis puudub, kuid kriitika on suunatud valitsuse planeerimise ja rahastamise otsuste võimaliku ebaefektiivsuse vastu. Eelkõige seatakse kahtluse alla eraldi sildade projekteerimise mõistlikkus Pärnus ja riigikaitse rahastu kasutamine kultuuriobjektide varjendite ehituseks.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja vastandub teravalt valitsusele ja selle keskkonnapoliitikale, kritiseerides eelnõusid 610 ja 612 kui omanike õigusi rikkuvaid ja vastutustundetuid. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluskeskne, heites ette mõjude hindamata jätmist ning ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste avaliku huvi eesmärgil võõrandamistega.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja selle ministeeriumide tegevuse vastu, mis on seotud keskkonnapiirangute kehtestamisega. Kriitika on nii poliitika- (majanduslik kahju) kui ka protseduuripõhine (mõjuhinnangu puudumine ja dokumentide avalikkuse piiramine). Vastuseis on tugev ja väljendatud otse peaministrile.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud menetluslikule ebaselgusele ja vastutuse hajumisele planeerimises, eriti seoses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalaga. Otseseid poliitilisi vastaseid ei nimetata, vaid fookus on protseduuriliste muudatuste tagajärgedel.
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni tegevusetusele ja aeglusele Jahiseaduse muutmise protsessis, märkides, et koalitsioon oleks võinud olla toimekam ja kiirem. Ta rõhutab opositsiooni rolli Riigikogus seadusandluse algatamisel. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, mitte isiklik.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud riigiettevõtetele (Elering, Elektrilevi) nende monopoolsete ja takistavate praktikate eest, mis muudavad energeetikateema hoomamatuks. Samuti kritiseeritakse poliitilist inertsust ja vastuseisu ettepanekutele (nt taastuvenergia tasust vabastamine). Eraldi taunitakse elitaarset suhtumist hajaasustuse elanikesse, keda peetakse madalama hariduse ja informeerituse tasemega inimesteks.
2025-04-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse poliitikale, mida esindab Minister, kritiseerides regionaalse tasakaalu puudumist ja kultuuri/spordi rahastamise ebaefektiivsust. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub negatiivsetele tagajärgedele, nagu osalejate arvu kahanemine ja kohalike omavalitsuste ees seisvad väljakutsed.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud riigi energiapoliitika ja riigiettevõtte Enefit Green tegevuse vastu, eriti seoses ebaõnnestunud turuinvesteeringute ja subsiidiumide jätkuva vajadusega. Kõneleja kritiseerib süsteemi, mis lubab investeeringuid teha "vastu turgu" ja ei taga kohalikele elanikele otsest kasu. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poolt Riigikokku saadetud seaduseelnõule nr 612, kritiseerides selle sisu ja strateegilist alust. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla, kuidas selline omandipoliitika muudatus on kooskõlas riigi alusstrateegiatega.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Põhiline kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse vigaste maksude (automaks) kehtestamises ja strateegilise visiooni puudumises, keskendudes vaid aukude lappimisele. Kriitika on poliitika- ja kompetentsipõhine, rõhutades, et koalitsiooni maksuloogika (üks maks asendatakse teisega) on vale. Kõneleja väidab, et normaalne kompromiss automaksu osas puudub, kuna maks on oma loomult vildakas.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Otsene vastuseis puudub, kuid esitatakse kriitilisi küsimusi planeerimisprotsessi kiiruse ja läbipaistvuse kohta, nõudes selgust võimalike konfliktide (nt taastuvenergeetika huvilistega) lahendamisel. Tunnistatakse, et kohalikul tasandil esineb kahtlejaid, kes tunnevad muret ohutuse ja oma tagaaia pärast.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud Riigikogu saalis kõlanud küsimustele, mis süüdistavad Eesti riiki kodakondsuse küsimuses, nimetades seda nörritavaks. Teises debatis kritiseeritakse eelnõu menetlejaid selle eest, et analüüs on poolik ja regulatsioon (ODEX-meetodi keeld) on sisse toodud arusaamatul viisil, mis suurendab kulusid.
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu vastu, heites ette kahepalgelisust ja ebapiisavat mõjude analüüsi. Kritiseerib neid, kes kasutavad halduskoormuse vähendamise argumenti "varjuna", et vältida sisulist arutelu puurimismeetodite keelustamise ja kulude üle. Samuti kritiseeritakse riigi vastuolulist suhtumist kohalikesse omavalitsustesse (maamaks vs. kaevanduste otsustusõigus).
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsevale koalitsioonile, heites ette ebaõigeid prioriteete (kultuuritaristu eelistamine teedele) ja suutmatust lahendada energiaturu ebaõiglust. Valitsuse poliitika tulemusel jäetakse maanteed "vaeslapse rolli". Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes prioriteetide ümbervaatamist.
2025-03-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud regionaalhalduse tsentraliseerimise plaanide vastu, mis on seotud kas praeguse valitsuse või "eelmise koalitsiooni" ideedega. Vastuseis on poliitiline ja strateegiline, küsides plaanide aluse ja eesmärgi kohta ning rõhutades kohalikku vastuseisu.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Andmeid pole piisavalt.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud riigi ja ministeeriumide tegevusetuse ja koordineerimatuse vastu, mis tekitab vastuolusid (nt planeeringute konflikt ELF-iga) ja jätab kogukonnad hätta. Eriti kritiseeritakse seda, et ministeeriumide esindajad ei ilmunud kohalikule koosolekule, jättes väikesed investeeringud tegemata. Kriitika on protseduuriline ja poliitikat puudutav, mitte isiklik.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Balti koostöö üldisele konarlikkusele ja Rail Balticu projekti nõrgale edenemisele, mitte aga konkreetsetele poliitilistele vastastele või rühmadele. Kriitika on pigem protseduuriline ja tulemuspõhine.
2025-01-29
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumide tegevuse vastu, mis on viinud korduvate põhiseadusega vastuolus olevate seaduseelnõude loomiseni. Samuti kritiseeritakse regulatsioone, mis sunnivad vanu tehnoloogiaid (põlevkiviplokid) kasutama olematut parimat võimalikku tehnoloogiat, kahjustades riigifirma mainet. Kriitika on suunatud poliitika- ja protseduurivea vastu, mitte isiklik.
2025-01-29
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud otse minister Läänemetsa vastu, kaheldes tema turu mõistmises, hoolimata SMIT-i juhtimisest. Üldisemalt kritiseeritakse valitsusliikmeid tegevusetuse ja omavahelise süüdistamise eest lahenduste leidmise asemel. Samuti kritiseeritakse turuosalisi, kes ei soovi taristute ristkasutamise regulatsiooni kohaldamist.
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitikaobjektid on liigne riiklik bürokraatia, aeglased menetlusajad (30 päeva nuhtlusisendi loa saamiseks) ja "totaalse looduskaitse" suund, mis tõrjub inimesi loodusaladelt välja. Kriitika on intensiivne, tuues näiteid absurdsetest kooskõlastusnõuetest, mis tekitavad elanikes trotsi ja arusaamatust. Ta kritiseerib süsteemi, mis kohtleb kodanikke rumalatena ja õpetab neid abituks.
2025-01-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valdkonna juhtimise ja rakendamise ebaefektiivsuse vastu Eestis, küsides teravalt, miks ei suudeta selle valdkonna juhtimisega hakkama saada. Vastuseis on suunatud pigem süsteemsele ebakompetentsusele ja vastutavatele ametnikele, kes ei suuda tagada julgeolekumeetmete toimimist.
2024-12-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud eelnõu algatajatele ja automaksu poliitikale, mida peetakse poliitiliselt ebaõigeks ja ebavõrdsust tekitavaks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes omandiõiguse nõrkadele lahendustele ja maksu ebaõiglasele mõjule. Kompromiss on välistatud, kuna fraktsioon eelnõu tervikuna ei toeta.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse maapõueseaduse eelnõule, millele heidetakse ette õigusriigi põhimõtete rikkumist ja erasektori ebaõiglast kohtlemist. Kriitika on poliitika- ja menetluslik, süüdistades riiki selles, et ta jätab ettevõtted kulude ja äririskidega üksi ning loob turumoonutusi riigifirma (Enefit) kasuks põlevkiviressursi jagamisel.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Opositsioon seisneb valitsuse poliitika ja seadusloome kvaliteedi tugevas kritiseerimises, eriti seoses mootorsõidukimaksu ja jäätmeseaduse muudatustega. Kriitika on suunatud nii poliitilisele (MVM ebaõiglus) kui ka menetluslikule tasandile (ebatäpne õigusruum, omandiõiguste ebapiisav kaitse). Ta kritiseerib riigi püüdlust tulla appi pärast ebaõiglase maksu kehtestamist.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud riigieelarve menetlemise protsessi ja vastutavate asutuste vastu, kes ei suuda täita kokkuleppeid ja kellel jääb ootamatult suuri summasid üle. Kriitika on protseduuriline ja poliitikaülene, keskendudes läbipaistvuse ja vastutuse puudumisele riigihalduses.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja eelnõude koostajate vastu, heites ette menetluslikke vigu, nagu opositsiooni kaasamata jätmine põhiseaduse muutmise eelnõu koostamise faasis. Vastasseis on intensiivne, süüdistades valitsust stabiilsuse lõhkumises ja riigi ebausaldusväärseks muutmises, kuna muudatused on tehtud "emotsiooni pealt" ja on "sisustamata". Esineb ka isiklikku irooniat seoses eelnõu menetlemisega ühe isiku ümber.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud keskvalitsuse ja peaministri vastu, kritiseerides nende suutmatust pakkuda õiguskindlust energeetikasektoris ja ebaõiglast kärpimist maapiirkondades. Kriitika on poliitiliselt ja protseduuriliselt põhjendatud, keskendudes bürokraatia tekitamisele ja tervikpildi puudumisele.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja koalitsiooni vastu, süüdistades neid usalduse purustamises, ettevõtjate mittekuulamises ja visioonita riigijuhtimises. Kriitika on intensiivne ning keskendub nii menetluslikele (kaasamine toimub viimasel minutil) kui ka sisulistele vigadele (kärpimise asendamine maksutõusudega). Valitsuse tegevust nimetatakse "väga halvaks riigi juhtimiseks".
2024-11-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud eelnõu (Maa- ja Ruumiameti loomine) ja varasema haldusreformi (2017) tagajärgede vastu, mis tekitasid planeerimises tühimiku. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et pakutud lahendus ei taga õigusselgust ega kohalike olude tundmist. Ta kritiseerib riigi tegevust, mis loob vastukäivaid prioriteete (nt taastuvenergia ja soode taastamine samadel aladel).
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse menetluslike puuduste (kiirus, mõjude hindamata jätmine) ja halbade maksuseaduste eest. Kriitika on intensiivne, vihjates, et valitsus võib plaanida veelgi suuremaid maksutõuse, kui praegune halb seadus tühistatakse. Kriitika on selgelt poliitika- ja protseduuripõhine.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse maksutõusude paketile, eriti mootorsõidukimaksu seadusele, mille tühistamist kõneleja esindatav erakond (Isamaa) nõuab. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine, küsides maksude panuse kohta Eesti majanduskeskkonna arengusse.
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse ja ebaloogiliste otsuste vastu, eriti haridusvõrgu sulgemise ja RMK rahavoogude äravõtmise osas. Kritiseerib Sotsiaaldemokraate (sotsid) valimisõiguse teema venitamise ja ebaselge väärtusruumi käsitluse eest. Viitab, et opositsioon (Isamaa eestvedamisel) on pakkunud kiireloomulistele küsimustele lahendusi, mida koalitsioon pole kasutanud.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni poliitikate vastu, eriti mootorsõidukimaksu ja ühistranspordi rahastamise osas. Kriitika on terav, nimetades poliitilisi otsuseid ebaõiglaseks ja rumalaks ning kritiseerides ka seadusloome protseduuri (kobareelnõud). Vastuseis on poliitikapõhine ja keskendub valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud minister Jürgen Ligile, keda kritiseeritakse parlamendi filosoofilise alavääristamise eest. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, väites, et selline käitumine peab kaasa tooma umbusaldusavalduse. Vastuseis on suunatud valitsuse liikme suhtumisele seadusandlikku võimu.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsusele ja ministrile, keskendudes poliitilistele ja protseduurilistele puudujääkidele, eriti ebaselgele volituste jagamisele ja ebasäästlikule eelarvekulutamisele kriisiajal. Vastuseis on poliitikapõhine, seades kahtluse alla reformide õigusliku aluse ja majandusliku otstarbekuse.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministritele (sh peaminister Kristen Michal), kritiseerides nende maksupoliitikat ja väidetavat maksufestivali jätkumist. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes KOV tulubaasi vähenemisele, autonoomia rikkumisele ning maamaksu kohustuslikule tõstmisele.
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse majandusfilosoofia vastu, mis eeldab kõrgete sisendhindadega (elekter, kütus) kohanemist. Kriitika on poliitikapõhine, hoiatades, et selline lähenemine kahjustab majandusruumi ja viib tootmise Eestist lahkumiseni.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastasseisu või isiklikku kriitikat ei esine, kuid kõneleja kritiseerib kaudselt praegust sotsiaalhoolekande süsteemi, mis on liialt hoolekandekeskuste keskne. Kriitika on suunatud struktuurilistele puudujääkidele, mitte konkreetsetele isikutele.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja "Tallinna" vastu, keda kritiseeritakse regionaalse eripära mittemõistmise eest. Kritiseeritakse ka eelmist peaministrit Kagu-Eesti elanike negatiivse iseloomustamise pärast. Kriitika on nii poliitika (toetuste ebaefektiivsus) kui ka protseduuriline (bürokraatia kasvamise oht).
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõude algatajate vastu, heites ette kehva tervikpilti, ebaproportsionaalsust ja kogukonna arvamuse eiramist. Ta kritiseerib eelnõu, mis annab ärritava signaali ühiskonnale ja võib taastuvenergia tootmisele hoopis karuteene teha. Kõneleja vastandub ka radikaalsele vastandamisele taastuvenergia toetajate ja vastaste vahel.
2024-09-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse vastu, mis plaanib ulatuslikke looduskaitse piiranguid (12 000 ha) ilma eelarveliste vahenditeta kompensatsioonide maksmiseks. Vastuseis on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades fiskaalset vastutust ja eelarve puudujääke.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, kelle otsuseid Paikuse kolledži sulgemise ja suurte investeeringute osas peetakse ebamõistlikuks. Kriitika on poliitika- ja eelarvepõhine, seades kahtluse alla otsuste vajalikkuse ja ajastuse raskel ajal.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse või ministeeriumi otsustele, mis puudutavad julgeolekuasutuste sulgemist Pärnus, mida peetakse piirkonnale kahjulikuks. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades nende otsuste negatiivset mõju siseturvalisusele ja kaitsevõimele.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Vastasseis on suunatud Sotsiaaldemokraatidele ("sotsid"), kelle seisukohta Vene kodanike valimisõiguse küsimuses kasutatakse poliitilise vastandamise alusena. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes lojaalsust ja julgeolekut puudutavatele seisukohtadele. Samuti nõutakse selget vastandamist ametniku ja sotside seisukohtade vahel.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud valitsuse poliitikale, mida süüdistatakse ebastabiilsuse loomises ja majanduskeskkonna halvendamises. Kriitika on poliitikapõhine, eriti seoses mootorsõidukimaksu ja ühistranspordi korralduse plaanidega, ning kompromissivalmidust ei väljendata, kuna eelnõu toetamist peetakse võimatuks.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja peaministrikandidaat Kristen Michal, keda kritiseeritakse maksupoliitika (magustatud jookide maks, maksutõusud) ja oluliste seadusandlike dokumentide viivitamise eest. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, küsides otse, miks teatud makse eelistati teistele ja kas koalitsioonipartneris on probleem. Ühe maksu ideed nimetati algusest peale rumalaks.
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud riigile ja seadusandjale, kes kehtestab omanikke koormavaid makse ja regulatsioone (nt maamaksutõus ja rohepöörde piirangud). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades riiki selles, et ta ei kompenseeri looduskaitsealuste maade eest saamata jäänud tulu ja loob absurdseid bürokraatlikke takistusi.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis valitsusele, kritiseerides selle valikut kehtestada lausaline automaks, mis ei lahenda tegelikke saasteprobleeme. Kriitika on suunatud poliitika ebaloogilisusele (Porsche vs. Land Cruiser) ja sellele, et maksustatakse maaelanike elulaadi, kes on juba teinud investeeringuid riigi teenuste puudujääkide kompenseerimiseks. Kõneleja nimetab eelnõu ühtlasi Eesti poliitiliseks rumaluseks.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud riigi tegevusetuse vastu omavalitsuste tulubaasi tõstmisel ja selle vastu, et riik jätab looduskaitsealuste maade maamaksu kompensatsiooni kohaliku omavalitsuse kanda. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades riigi suutmatust täita oma lubadusi.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud riigibürokraatia ja Kliimaministeeriumi vastu, süüdistades neid sisemistes vastuoludes ja suutmatuses tagada tasakaalu huvide vahel. Vastuseis on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes kokkulepitud planeeringute eiramisele ja euroraha andmisele arengut takistavatele projektidele. Esineja kritiseerib ka keskkonnakaitsega tegelevaid asutusi, kes seavad soode taastamise prioriteediks kokkulepitud energiaarenduse arvelt.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, eriti magusamaksu kehtestamisele. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust eesmärkide saavutamises ebaefektiivsete ja lihtsustatud instrumentide kasutamises, mis ei muuda tarbijakäitumist.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud kehtiva õiguskorra vastu, mis lubab riigil tekitada tugeva õigusliku riive planeerimismenetluses, võimaldades eraomanikel vältida uue detailplaneeringu algatamist. Samuti kritiseeritakse kaudselt Riigikogu varasemat otsust eelnõu mitte jätkata ja komisjoni, kes ei leidnud kindlat meelsust seadusemuudatuse vajalikkuses. Kriitika on suunatud protseduuridele ja poliitikale.
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud kohalikele hoolekogudele ja omavalitsustele, kes teevad ettepanekuid riiklikku eestikeelsele õppele ülemineku reeglit õõnestavate erandite loomiseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes ebakonsistentsuse ohtudele.
2024-04-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsusele/ministrile, keda süüdistatakse selles, et piirkondi abistatakse vaid riigi huvide realiseerimisel, mitte kohalike vajaduste rahuldamisel. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes dialoogi puudumisele ja tsentraliseeritud otsustusprotsessidele.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse ja regulatsioone rakendavate asutuste (nt Tööinspektsioon) vastu, kes kehtestavad piiranguid, mis takistavad tulubaasi loomist. Vastuseis on poliitikapõhine, rõhutades, et liigne reguleerimine ja sanktsioonid kahjustavad väikeettevõtlust ja sunnivad otsima välistööjõudu.
2024-04-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse automaksu eelnõu vastu, kritiseerides seda poliitiliselt ebaõiglase ja vastutustundetu sammuna, mis ignoreerib maapiirkondade reaalsust. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, kusjuures kompromiss on välistatud ja lubatakse võidelda seaduse vastuvõtmise vastu.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud riigi planeerimisprotsesside aegluse ja ebaefektiivsuse vastu, mis on tekitanud kohalikes omavalitsustes ja elanikes segadust. Märgitakse, et kohtulik sekkumine Riigikohtu tasemel on muutunud igapäevaseks, mis viitab vajadusele protsesse üle vaadata.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu sätete ebaselgusele ja haldusprotseduuride keerukusele, eriti seoses erandite kooskõlastamisega Terviseametiga. Puudub otsene vastuseis konkreetsetele poliitilistele rühmadele või isikutele; fookus on menetluslikel puudujääkidel.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kõneleja on opositsioonilises rollis, esitades Peaministrile küsimusi valitsuse juhtimistasandi tegevuse ja õigusriigi stabiilsuse tagamise kohta. Kriitika on suunatud valitsuse tekitatud ebakõlale ja tõlgendusruumile, mis on viinud kahtlusteni poliitilises sekkumises. Rünnakud on protseduurilised, mitte isiklikud, nõudes olukorra kontrolli alla võtmist.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse ja ministri (kellele pöördutakse) vastu, kes vastutavad automaksu ja maaelu kahjustavate poliitikate eest. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, süüdistades riiki maainimeste saastajatena sildistamises ja nende elulaadi maksustamises.
2024-02-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Euroopa kollektiivse tegevuse vastu, mida peetakse liialt passiivseks ja aeglaseks majandussanktsioonide kehtestamisel. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes Lääne suutmatusele kohaneda muutustega ja väljuda mugavustsoonist. Eraldi tuuakse välja Hiina ettevõtete sanktsioneerimise hilinemine.
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuskoalitsiooni poliitikale, kritiseerides nende finantsloogikat ja ebakõlasid eelarve haldamisel. Eriti tuuakse esile koalitsioonipartnerite avalikud sõnumid kärpimisest ja vahendite leidmisest õpetajate palkade tõstmiseks, seades kahtluse alla nende tegeliku pühendumuse kokkuhoiule.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni tegevuse ja eesmärkide vastu, eriti innovatsiooni ja eelarve tasakaalu kontekstis. Esineja seab kahtluse alla valitsuse rehkendused ja nõuab tõendeid, et vältida majanduse konkurentsivõime kahjustamist. Valitsuse innovatsioonipoliitikat peetakse ebapiisavaks ja sümbolistlikuks.
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsusele ja ministrile (Mart Võrklaev) visiooni ja investeerimisplaani puudumise eest elektrivõrgu korrastamisel. Eriti tuuakse esile rahulolematus ristkasutuse temaatika rakendamata jätmise pärast, mis on olnud seadusandluses pikalt teada. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades vastutuse puudumist taristu arendamisel.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministritele, keda süüdistatakse selge majandusplaani puudumises ja majanduse ebasoodsa olukorra tekitamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes kõrgetele laenukuludele, ebaselgele tööstuspoliitikale ja investeerimisriske suurendavatele lubade menetlustele. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, kuid nõudlik, rõhutades samas vajadust ühise lahenduse järele.
2024-01-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud õigusruumi puudujääkidele ja Majanduskomisjoni menetluslikule käsitlusele, mis ei kaasanud Riigikaitse- ja Keskkonnakomisjoni. Kõneleja viitab, et eelnõu võis jääda tähelepanuta "obstruktsiooniliste eelnõude tuules" ning et komisjon ei saanud eelnõu sisust lõpuni aru.