Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja

Kriitika on suunatud valitsuse ja eelnõude koostajate vastu, heites ette menetluslikke vigu, nagu opositsiooni kaasamata jätmine põhiseaduse muutmise eelnõu koostamise faasis. Vastasseis on intensiivne, süüdistades valitsust stabiilsuse lõhkumises ja riigi ebausaldusväärseks muutmises, kuna muudatused on tehtud "emotsiooni pealt" ja on "sisustamata". Esineb ka isiklikku irooniat seoses eelnõu menetlemisega ühe isiku ümber.

Vastasseis on suunatud keskvalitsuse ja peaministri vastu, kritiseerides nende suutmatust pakkuda õiguskindlust energeetikasektoris ja ebaõiglast kärpimist maapiirkondades. Kriitika on poliitiliselt ja protseduuriliselt põhjendatud, keskendudes bürokraatia tekitamisele ja tervikpildi puudumisele.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja koalitsiooni vastu, süüdistades neid usalduse purustamises, ettevõtjate mittekuulamises ja visioonita riigijuhtimises. Kriitika on intensiivne ning keskendub nii menetluslikele (kaasamine toimub viimasel minutil) kui ka sisulistele vigadele (kärpimise asendamine maksutõusudega). Valitsuse tegevust nimetatakse "väga halvaks riigi juhtimiseks".

Vastasseis on suunatud eelnõu (Maa- ja Ruumiameti loomine) ja varasema haldusreformi (2017) tagajärgede vastu, mis tekitasid planeerimises tühimiku. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et pakutud lahendus ei taga õigusselgust ega kohalike olude tundmist. Ta kritiseerib riigi tegevust, mis loob vastukäivaid prioriteete (nt taastuvenergia ja soode taastamine samadel aladel).

Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda kritiseeritakse menetluslike puuduste (kiirus, mõjude hindamata jätmine) ja halbade maksuseaduste eest. Kriitika on intensiivne, vihjates, et valitsus võib plaanida veelgi suuremaid maksutõuse, kui praegune halb seadus tühistatakse. Kriitika on selgelt poliitika- ja protseduuripõhine.

Vastuseis on suunatud valitsuse maksutõusude paketile, eriti mootorsõidukimaksu seadusele, mille tühistamist kõneleja esindatav erakond (Isamaa) nõuab. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine, küsides maksude panuse kohta Eesti majanduskeskkonna arengusse.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse ja ebaloogiliste otsuste vastu, eriti haridusvõrgu sulgemise ja RMK rahavoogude äravõtmise osas. Kritiseerib Sotsiaaldemokraate (sotsid) valimisõiguse teema venitamise ja ebaselge väärtusruumi käsitluse eest. Viitab, et opositsioon (Isamaa eestvedamisel) on pakkunud kiireloomulistele küsimustele lahendusi, mida koalitsioon pole kasutanud.

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni poliitikate vastu, eriti mootorsõidukimaksu ja ühistranspordi rahastamise osas. Kriitika on terav, nimetades poliitilisi otsuseid ebaõiglaseks ja rumalaks ning kritiseerides ka seadusloome protseduuri (kobareelnõud). Vastuseis on poliitikapõhine ja keskendub valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele.