Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust haldusreformi, regionaalpoliitika ja haridussüsteemi rahastamise teemadel, eriti maaparanduse, ühistranspordi ja arenduskeskuste kontekstis. Ta kasutab tehnilisi termineid ja viitab spetsiifilistele õigusallikatele, nagu Euroopa Kohtu lahendid ja õiguskantsleri varasemad hoiatused. Eriti tugev on fookus eelnõude finantsmõjude ja kulude katte analüüsimisel, tuues välja ebakõlad eesmärkide ja vahendite vahel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energeetika ja keskkonnaõiguse valdkonnas, viidates maapõueseaduse muudatustele ja kaevelubade peatamise menetlusele. Ta on kursis põlevkiviõli turu (CO2 komponent) ja Rail Baltica projekti poliitilise taustaga. Samuti on ta teadlik konkreetsetest ministeeriumide regionaalsetest kärpekavadest, nagu Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ümberkorraldused.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse, kohalike omavalitsuste tulubaasi (sh maamaks ja looduskaitselised piirangud) ning ressursside majandamise (RMK, metsandus, põlevkivi) teemadel. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse õiguskantsleri ning põhiseaduse seisukohtadele õiglase ja kohese hüvitamise osas. Samuti on tuttav varasema omavalitsuse juhtimise ja ettevõtlusmaastikuga.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust ruumilise planeerimise, maareformi ja haldusreformi tagajärgede osas, viidates isiklikule kogemusele maavanemana. Ta kasutab tehnilisi termineid (kohalikud eriplaneeringud, üldplaneeringu menetlused) ja toob keerulisi näiteid, mis kinnitavad planeerimisprotsessi vastuolulisust (nt taastuvenergeetika vs. soode taastamine). Ta rõhutab kohalike olude tundmise vältimatust planeerimisprotsesside juhtimisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika menetluslikus pooles ja kohalike omavalitsuste rahastamises. Ta viitab konkreetsetele andmetele, nagu 65 miljonit eurot toetust kolme aasta jooksul, mis on seotud 2017. aasta haldusreformiga. Ekspertiis seisneb ka seadusloome kiiruse ja mõjude hindamata jätmise kriitikas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja seadusandluse valdkonnas, keskendudes maksumuudatuste tervikkäsitlusele ja mootorsõidukimaksu spetsiifilisele mõjule. Ta nõuab lühikest ja sisulist kokkuvõtet maksumuudatusettepanekutest, mis viitab soovile süveneda tehnilistesse detailidesse.

Näitab sügavat teadmist haridusvõrgu reformidest, viidates Pärnumaa kutsehariduse ja täiskasvanute gümnaasiumi liitmise lahendamata investeeringutele. Omab detailset teadmist riigimetsa majandamise (RMK) rahavoogudest, tuues välja 157,9 miljoni euro väljavõtmise mõju jätkusuutlikkusele. Demonstreerib asjatundlikkust energeetika ja julgeoleku ristumiskohas, käsitledes tuuleparkide eriplaneeringuid ja radarisüsteemide konflikte.

Kõneleja näitab teadmisi EL-i õiguse ja keskkonnadirektiivide täitmise osas, viidates rikkumismenetlustele, Natura alade mõjude hindamisele ja jäätmete ringlusesse võtmise sihtmääradele. Samuti on esile toodud teadmised maapiirkondade transpordi- ja taristupoliitika (teede korrashoid, ühistranspordi rahastamine) probleemistikus.