Kuude kaupa: Tiit Maran

Kõneleja näitab teadmisi vangide üleviimise protseduuridest ja karistusõiguslikest küsimustest, viidates Rootsi meedia allikatele, et vastandada neid Ministri väidetele. Ekspertiis on suunatud poliitika rakendusmehhanismide ja kriteeriumide (nt karistuse tüüp, kodakondsus) väljaselgitamisele.

Kõneleja demonstreerib märkimisväärset asjatundlikkust keskkonna- ja haldusõiguse valdkonnas, viidates detailidele nagu Riigikontrolli audit keskkonnatasude kohta ja Tallinna Halduskohtu otsuse põhjendused Nursipalu asjus. Eraldi tuuakse esile teadmised tuumaenergia rahastamise mudelitest, metsade majandamise regulatsioonidest ja bürokraatia administratiivsest definitsioonist. Samuti on tal teadmisi regionaalsest kutsehariduskorraldusest.

Näitab autoriteeti majandusliku ebavõrdsuse analüüsimisel, kasutades konkreetseid andmeid World Inequality Database'ist (WID) ja võrdlusi teiste riikidega (Taani, USA). On põhjalik keskkonna- ja kultuurikaitse teemadel, tuues esile statistikat pühapaikade rüüstamise kohta Hiite Koja aruandest. Rõhutab akadeemilise vabaduse ja rahvusteaduste (sh elustiku uuringud) olulisust, näidates teadmisi teaduskorraldusest.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust ökoloogia ja keskkonnaõiguse valdkonnas, eriti seoses Natura direktiivi (Artikkel 6 lõige 3) ja suurkiskjate populatsioonibioloogiaga. Kasutab tehnilisi termineid nagu "elukeskkonna kandevõime" ja viitab ajaloolistele dokumentidele (KEVAD arengukava, 2000. aastate konsultatsioonid). Tsiteerib autoriteete (Aldo Leopold, Nikolai Baturin) ja rõhutab vajadust mõelda nagu "mets ja raba".

Kõrge asjatundlikkus keskkonnapoliitika, haldusstruktuuri ja veemajanduse valdkonnas. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt puurkaevude ehitamise protseduur, põhjavee ohtlikud puurimismeetodid, alamaktid) ja toob välja konkreetseid andmeid Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni alarahastamise kohta, võrreldes seda Mupo personaliga. Demonstreerib ajaloolist teadlikkust, viidates varasemale keskkonnapoliitilisele maksiimile ja loetledes keskkonnaministreid alates 2010. aastast.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust zoobioloogia ja etoloogia valdkonnas, käsitledes detailselt koera ja hundi evolutsiooni, mutualismi ning koera sotsiaalset rolli kultuuris. Ta kasutab tehnilisi termineid (mutualism, parasitism, hierarhiline) ja viitab ajaloolistele faktidele (üle 25 000 aasta). Samuti on ta pädev seadusandluse menetlemise ja komisjonitöö kokkuvõtete esitamisel, olles määratud juhtivkomisjoni esindajaks.

Kõneleja näitab üles sügavat ja spetsialiseeritud teadmist suurkiskjate ökoloogia alal, eriti hundi käitumise ja majandamise osas. Kasutatakse teaduslikke termineid (nt päisliik, võtmeliik, gildisisene agressioon, plastiline) ning viidatakse ajaloolistele andmetele ja kehtivatele seireparameetritele (20–30 pesakonda). Ta seostab probleeme metsanduse (ülekaie, istandused) ja toidubaasi survega, rõhutades ökoloogiliste loogikate tõlgendamise vajadust.