Täiskogu istungite kaupa: Tiit Maran

Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonnapoliitika ja metsanduse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu 30% kaitseala, kaldavööndi raiepiirangud ja Keskkonnavaldkonna Arengukava (KEVAD). Ta on võimeline analüüsima regulatsioonide tegelikku sisustamist ja rakendamise puudujääke, tuues välja, et majandustegevus on keelatud vaid 1% maal.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust keskkonna- ja metsanduspoliitika valdkonnas, käsitledes spetsiifilisi seadusandlikke detaile nagu 70:30 protsendi suhe ja selle mõju maakasutuse muutustele. Rõhutatakse vajadust teadlaste ja keskkonnainimeste kaasamise järele otsustusprotsessidesse ning huvide konflikti vältimise mehhanismide tundmist. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "staatika seadusesse panemine".

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust Euroopa Liidu loodusdirektiivi (Artikkel 6 lõige 3) ja Natura 2000 hindamiste osas, viidates isiklikule konsultatsioonikogemusele 2000. aastate alguses. Ta tunneb põhjalikult keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) sisu ja struktuuri, olles kursis selle 73-leheküljelise mustandiga. Lisaks näitab ta teadmisi metsanduse seadusandlusest, kritiseerides metsa defineerimist ökosüsteemina, kuid käsitlemist toormena.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust looduskaitse, metsahalduse ja Euroopa Liidu keskkonnaõiguse (Natura 2000) valdkonnas. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (nt hundi arvukuse vahemik, keskkonna kandevõime, rikkumismenetlus) ja annab detailseid ülevaateid seadusemuudatuste ajaloolisest taustast ja vajadusest. Hunti käsitletakse kui "kanaarilindu", mis annab märku metsanduse ja keskkonna haldamise süsteemsest ebaõnnestumisest.

Kõneleja näitab teadlikkust sotsiaaltoetuste süsteemist, eriti Töötukassa ja toimetulekutoetuse mehhanismidest ning nende spetsiifilisest mõjust tudengitele. Ekspertiis keskendub kavandatavate seadusemuudatuste praktilisele ja sotsiaalsele tagajärjele noorte toimetulekule.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust jahinduse, keskkonnapoliitika ja populatsiooniökoloogia valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu "elukoha kandevõime" ja "sotsiaalne taluvus". Ta esitab teaduslikult põhjendatud seisukohti suurkiskjate (hundi) arvukuse reguleerimise vajaduse kohta, vastandudes äärmuslikele seisukohtadele. Ekspertiisi toetamiseks tsiteerib ta autoriteete nagu Aldo Leopold ja Nikolai Baturin, et illustreerida "mõtlemist nagu mets ja raba".

Kõneleja näitab teadmisi konkurentsiõiguse valdkonnas, viidates Euroopa Komisjoni statistikale ja paralleelsete menetluste probleemidele majanduskuritegevuse vastases võitluses. Samuti on tal spetsiifilised teadmised regionaalpoliitikast, infrastruktuuri (raudtee, praamiliiklus) arendamisest ja kohalike asustusüksuste kriitilistest teenustest (nt Vana-Vigala kooli küttesüsteemid).