Kuude kaupa: Mart Maastik
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
6 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt valitsuse vastutusele ja poliitika järjepidevusele, eriti Hiina-suunalise diplomaatia osas, kus kritiseeritakse varasema ja praeguse seisukoha vastuolu. Siseriiklikult rõhutatakse riigiettevõtluse vastasust ja riigi raha otstarbekat kasutamist, seades kahtluse alla vangide importimise ja uute kolledžihoonete ehitamise samaaegselt. Poliitika raamistik on tugevalt tulemuspõhine ja fiskaalselt kriitiline.
10.2025
27 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugev vastuseis uuele automaksule ja sellega seotud seaduseelnõule. Vastuseis on suunatud nii maksustamise ebaefektiivsusele (autopargi vananemine) kui ka sotsiaalsele ebaõiglusele (laste toetuste vähendamine). Kõneleja nõuab maksu tühistamist, mitte kosmeetiliste paranduste tegemist reitingu parandamise eesmärgil.
09.2025
19 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastane, keskendudes fiskaalsele vastutamatusele (Tervisekassa preemiad, "maksufestival") ja riigi julgeolekulünkadele (droonitõrje). Kõneleja nõuab konkreetseid investeeringuid kaasaegsesse kaitsesse ning majanduslikku stabiilsust, vastandudes automaksule ja läbimõtlematutele suurprojektidele. Raamistik on tugevalt suunatud valitsuse tegevuse ja fiskaalse distsipliini puudumise kritiseerimisele.
06.2025
28 Sõnavõtud
Kõneleja positsioneerib end tugeva opositsionäärina, keskendudes fiskaaldistsipliinile ja riigi halduskulude kärpimise vajadusele. Ta kritiseerib teravalt valitsuse rohepööret ja bürokraatia kasvu, eriti lisaeelarves suurenenud tööjõukulusid, mis näitavad kokkuhoiu puudumist. Poliitiline raamistik on peamiselt tulemuspõhine, rõhutades majanduslangust ja ebamõistlikke kulusid, ning nõuab riigijuhtimise muutmist jõukohaseks. Ta on tugevalt vastu maksutõusudele ja subsideerimisele, pidades neid majandust kahjustavaks.
05.2025
35 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse poliitika teravale kritiseerimisele, eriti seoses bürokraatia, uute maksude ja "rohepöörasusega". Peamised teemad on majanduse konkurentsivõime taastamine, energiahindade alandamine ning riigi jätkusuutlikkuse tagamine elanikkonna vananemise ja iibe languse kontekstis. Fookus on tugevalt tulemuspõhine ja väärtuspõhine, rõhutades, et valitsuse tegevus on "asendustegevus" ja "lauslollus".
04.2025
42 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse ebarealistlikele ja majandust kahjustavatele energiaeesmärkidele. Kõige teravamalt kritiseeritakse 100% taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks, nimetades seda ideoloogiliseks ja ebareaalseks "hurraa-majanduseks". Samuti vastustatakse eraettevõtete reguleerimist sooliste kvootide ja ülikallite taristuprojektide (nt Läti 4. ühendus läbi Saaremaa) kaudu. Seisukohad on tugevalt väärtus- ja tulemuspõhised, rõhutades majanduse konkurentsivõime ja riigimehelikkuse puudumist.
03.2025
16 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigiettevõtete ebaõnnestumiste eest vastutuse nõudmisele ja turumajanduse põhimõtete kaitsmisele energiapoliitikas. Ta kritiseerib valitsuse bürokraatia vähendamise poliitikat kui kulukat ja ebaefektiivset, nõudes otsustajate vastutust maksumaksja raha raiskamise eest. Seisukohad on tugevalt performance-põhised, rõhutades, et riigis ei vastuta keegi tehtud vigade eest, mis viib uute "lollusteni".
02.2025
25 Sõnavõtud
Kõneleja on tugev opositsionäär, kes vastandub valitsuskoalitsiooni energiapoliitikale, pidades seda ideoloogiliseks, põhjendamatuks ja ülikalliks ("eesmärk pühitseb abinõu"). Ta rõhutab tungivalt vajadust kaitsta Eesti riigi julgeolekut, majanduslikku konkurentsivõimet ning perede toimetulekut valitsuse maksutõusude ja kärbete eest. Poliitiline raamistik on peamiselt suunatud valitsuse tegevuse ja prioriteetide kriitikale.
01.2025
18 Sõnavõtud
Tugev opositsioon valitsuse poliitikale, eriti maksustamise (autode maks, julgeolekumaks) ja sotsiaalpoliitika (suurperede toetused) osas. Keskendub riigi läbipaistvuse ja ametnike vastutuse küsimustele, nõudes, et Riigikogu liikmete kontrolli laiendataks ka kohtunikele ja prokuröridele. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, kritiseerides teravalt ideoloogilist suunda hariduses ja pereväärtustes ning seades kahtluse alla riigi suveräänsuse Euroopa Liidu eesmärkide täitmisel.