Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Poliitiline fookus on suunatud looduskaitse ja metsloomade populatsioonide (hundid, karud, oravad) ohjamisele. Kõneleja väljendab muret loomade poolt tekitatava potentsiaalse kahju pärast ("kurja teha") ja küsib kontrolli all oleva populatsiooni kohta, mis viitab vajadusele sekkuda või olukorda jälgida.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse energiapoliitikale, eriti meretuuleparkide ja nendega seotud kalli võrguarenduse osas. Peamine rõhuasetus on poliitika majanduslikul ebaefektiivsusel ja alternatiivsete, kordades odavamate maismaa lahenduste vajadusel. Kõneleja kritiseerib valitsuse lähenemist kui ideoloogilist ("eesmärk pühitseb abinõu" poliitika) ja raiskavat, mis toob kaasa miljardite kaotuse.

Poliitiline fookus on rahvusriigi ja suveräänsuse kaitsel, vastandudes tugevalt mittekodanike valimisõiguse laiendamisele põhiseaduses. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades vajadust olla "peremehed omal maal" ning tagada eesti keele ja kultuuri säilimine hääbuvas riigis. Kõneleja rõhutab, et hääletamine peab toimuma vastavalt isiklikele veendumustele ja südametunnistusele.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse prioriteetide ja eelarveotsuste kritiseerimisele, mis kahjustavad perede toimetulekut ja spordi rahastamist. Kõneleja rõhutab, et valitsus langetab igapäevaselt otsuseid, mis viivad raha perede ja ettevõtete taskust, ning peab spordiarutelu sisutühjaks, kui samal ajal tehakse suuri energeetikaotsuseid. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, sidudes sporditulemused (medalite puudumine) otseselt valitsuse rahastamispoliitikaga.

Poliitiline fookus on suunatud riigikaitse ja eluliselt tähtsate taristute, eriti meretuuleparkide kaitse tagamisele. Kõneleja nõuab konkreetseid kalkulatsioone ja ressursivajaduse hindamist, mis viitab tugevale poliitika- ja tulemuspõhisele lähenemisele. Stants on uuriv ja nõuab valitsuselt detailset planeerimist.

Kõige silmatorkavam teema on energiapoliitika, kus kõneleja on tugevalt vastu kallimate meretuuleparkide subsideerimisele, eelistades maismaatuuleparke kui odavamat ja piisavat alternatiivi. Poliitiline hoiak on tugevalt kriitiline valitsuse fiskaalpoliitika suhtes, sidudes kallid energiaprojektid hiljutiste maksutõusudega, mis on põhjendatud riigikaitse vajadustega. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades turumajanduse põhimõtteid ja kuluefektiivsust.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse ettepanekute suhtes, nõudes selgitusi haridusasutuste liitmise kasu ja kallite energiaprojektide majandusliku loogika kohta. Peamised rõhuasetused on riigi rahaliste kohustuste garanteerimisel (hariduslepe) ja kulude-tulude analüüsil (meretuulepargid). Kadreering on selgelt poliitika- ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse väited kokkuhoiu ja odavnemise kohta.

Kõige olulisem teema on energiapoliitika ja taristu rajamine, kus kõneleja nõuab turupõhiseid lahendusi. Kõneleja vastandub tugevalt läbipaistmatutele ja põhjendamata otsustele ning rõhutab, et energiavalikud, sh tuumaenergia, peavad olema turusituatsiooniga toetatud. Poliitiline raamistik on selgelt poliitika- ja turupõhine, rõhutades vastutustundlikku lähenemist investeeringutele.

Poliitiline fookus on energiapoliitikal, kus esitatakse tugev vastuseis valitsuse plaanidele rajada ülikalleid doteeritud meretuuleparke ja tuumajaamu. Kõneleja rõhutab maismaatuule- ja päikeseenergia potentsiaali maksimeerimist ning viitab CO2-tasude negatiivsele mõjule põlevkivienergia hinnale. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja kulutõhususe-põhine, seades kahtluse alla valitsuse planeerimise.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv Euroopa Liidu praegusele kliima- ja energiapoliitikale, mida nimetatakse "enesehävituslikuks rohepöörasuseks". Peamine rõhk on välispoliitika rollil mõjutada EL-i ladvikut muutma jätkusuutmatut ja konkurentsi tappvat energiapoliitikat. Seisukoht on tugevalt poliitikapõhine, keskendudes majandusliku kollapsi vältimisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse majandustulemuste suhtes, rõhutades Eesti majanduslangust võrreldes Leedu majanduskasvuga. Esile tõstetakse vajadus selgitada pankade maksustamise erisusi ja valitsuse väiteid 26% tulumaksu kohta. Kadreering on selgelt tulemuspõhine ja väljakutsuv.