Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Kõneleja näitab üles huvi metsloomade populatsiooni ja nende tekitatava kahju vastu, kasutades terminit "nuhtlusisendid". Ekspertiis põhineb pigem üldisel teadlikkusel ja ajakirjanduses kajastatud teemadel (nt oravate kahju kotkapesadele), mitte spetsiifiliste andmete või statistika kasutamisel.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi energiapoliitika ja infrastruktuuri kulude osas, kasutades konkreetseid numbreid (nt 5 miljardit, 1.3 miljardit, 350 miljonit) ja tehnilisi termineid (110-kilovoldine liin, megavatt, Eleringi andmed). Expertise keskendub maismaa- ja meretuuleenergia ning elektrivõrgu ühenduste rajamise hinnavahede võrdlemisele, väites, et meretuul on viis korda kallim. Ta viitab olemasolevatele eriplaneeringutele riigimaadel (nt Lavassaare) kui kasutamata ressurssidele.

Kõneleja näitab teadmisi põhiseadusõiguse ja rahvusliku julgeoleku teemadel, sidudes valimisõiguse küsimuse otseselt riigi püsima jäämise ja demograafilise olukorraga ("hääbuv riik"). Kasutatakse ajaloolisi paralleele (700 aastat orjapõlve) ja viidatakse ajakirjandusest loetud uuringutele kodakondsuse taotlemise mõju kohta. Samuti kasutatakse matemaatilist argumenti alternatiivse koalitsiooni loomise võimalikkuse kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust spordipoliitika ja rahastamise alal, viidates hasartmängumaksu seaduse muudatustele 2021. aastal ja selle rahalisele mõjule (8 miljonit eurot kaotust). Kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid ajateenijate kehalise võimekuse kohta (vaid 28% täidab miinimumnõudeid) ja eelarvekärbete summasid (nt 0,5 miljonit eurot treenerite toetustest). Samuti on teadmisi tippspordi tugisüsteemi lünkadest, eriti noorteklassi ja absoluutse tipu vahelises faasis.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigikaitse, merejulgeoleku ja kriitilise taristu kaitse teemadel. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "eluliselt tähtsad taristud" ja "leevendusmeetmed", nõudes konkreetseid ressursi- ja kulukalkulatsioone. Eraldi rõhutatakse vaenlase laevade tuvastamise tehnilisi väljakutseid meretuuleparkide taga.

Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust energeetikas, esitades täpseid andmeid taastuvenergia tootmise, tarbimise ja planeeritavate tuuleparkide mahtude kohta teravatt-tundides. Eriti rõhutatakse infrastruktuuri ja ühenduste rajamise kulusid (1.3–2 miljardit eurot), samuti juhitava energia vajalikkust varustuskindluse tagamiseks. Kõneleja kasutab tehnilisi andmeid, et vaidlustada valitsuse eesmärke kui ebarealistlikke või liiga kalleid.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusrahastuse (eelarveaasta garantiid, omavalitsuste lisakohustused) ja energiapoliitika majandusliku poole pealt. Kasutatakse konkreetseid numbreid ja võrdlusi, näiteks meretuulepargi viiekordne kallidus maatuulepargiga võrreldes ja 2,6 miljardi euro suurune subsideerimiskulu. Nõutakse selget ja lihtsat (kas või näppude peal) majanduslikku põhjendust.

Kõneleja näitab teadmisi energiapoliitika ja taristu rahastamise vallas, rõhutades vajadust detailsete arvutuste ja turupõhiste lahenduste järele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "energiataristu," "tuumaelektrijaam" ja "subsiidiumid," viidates samal ajal ka poliitilistele graafikutele (Igor Taro).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energiapoliitika ja -majanduse valdkonnas, kasutades detailseid finantsandmeid (rajamise maksumus, subsiidiumid) ja tehnilisi statistilisi näitajaid (TWh, MW). Ta esitab võrdlevaid kuluarvutusi meretuuleparkide, maismaatuuleparkide ja elektriliinide vahel. Andmed on hangitud Kliimaministeeriumist, mis annab esitatud infole ametliku kaalu.

Kõneleja näitab teadmisi välispoliitika, majandusliku heaolu ja Euroopa Liidu energiapoliitika seostest. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "konkurentsi tappev energiapoliitika" ja seostatakse seda Euroopa majanduse toimetuleku ning kaitsekulude tõstmise võimega. Ekspertiis keskendub majandusliku jätkusuutlikkuse ja kliimaeesmärkide vastuolule.

Kõneleja demonstreerib teadmisi panganduse maksustamise teemadel, kasutades termineid nagu erakorraline tulu, lisamaksed ja avansiline tulumaks. Samuti kasutatakse majanduslikke võrdlusi Leeduga, et toetada argumenti maksupoliitika ja majanduskasvu seoste kohta.