Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Peamine fookus on energiapoliitikal, varustuskindlusel ja elektrihinna konkurentsivõimel. Kõneleja on tugevalt vastu valitsuse ideoloogilisele 100% taastuvenergia eesmärgile aastaks 2030, pidades seda ebareaalseks ja majandust kahjustavaks. Ta nõuab konkreetset ja realistlikku tegevuskava, mis tagaks juhitava tootmisvõimsuse ja vastuvõetava hinna, seades eesmärgiks 42% taastuvenergia osakaalu summaarsest lõpptarbimisest. Tema poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine ja majanduslikult pragmaatiline, vastandudes ideoloogilisele "rohepöörasusele".

Poliitiline fookus on energia varustuskindlusel, hinnastabiilsusel ja riigi planeerimise kvaliteedil. Kõneleja vastustab tugevalt maismaatuuleparkide subsideerimist üle 200 miljoni euroga, väites, et see moonutab turgu ja pärsib arengut. Ta kritiseerib valitsuse ebarealistlikke 100% taastuvenergia eesmärke aastaks 2030, nimetades seda absurdseks illusiooniks, ning nõuab realistlikku energiamajanduse arengukava.

Poliitiline fookus on suunatud pangandussektori erakordsete kasumite reguleerimisele ja maksustamisele, mis on tekkinud välistest teguritest (Euribori tõus, keskpanga suunised). Kõneleja toetab mõõdukalt tugevalt instrumendi loomist, mis suunaks inflatsiooni ohjeldamisest tuleneva kasumi riigikassasse. Seisukoht on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades fiskaalset õiglust.

Poliitiline fookus on valitsuse tegevuse ja rahalise vastutuse kriitikal, eriti seoses suuremahuliste energiaprojektidega. Kõige silmapaistvam teema on Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamine läbi Saaremaa, millele vastandutakse tugevalt selle kõrge hinna ja ebamõistlikkuse tõttu. Kõneleja nõuab selle viljatu tegevuse lõpetamist, mis ilmselgelt käib Eestile üle jõu. Kriitika on suunatud ka infotundide protseduurilisele ebaefektiivsusele ja valitsuse ebamäärastele vastustele.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud Euroopa Liidu sookvootide direktiivi vastu eraettevõtete nõukogudes, pidades seda jaburaks pseudoprobleemiks. Rõhutatakse, et Riigikogu peaks tegelema majanduse languse, kaitseküsimuste ja pädevuse tagamisega, mitte soolise reguleerimisega. Stants on väärtuspõhine, seades esikohale kompetentsi ja majanduskasvu eesmärgid.