Kuude kaupa: Mart Maastik
Kokku kuid: 8
Täielikult profileeritud: 8
10.2025
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailset teadlikkust automaksu rakendamise keerukusest, eriti seoses auto registreerimise, soodustuste saamise tingimuste ja kaasnevate maksudega. Ta valdab ka sotsiaalmajanduslikke argumente, seostades automaksu mõju autopargi vananemisele ja laste toetuste vähendamisele. Esitatakse keerukaid näiteid perekonnaseisude kohta, mis jäävad soodustustest ilma.
09.2025
17 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailseid teadmisi riigikaitsest (mehitamata lennuvahendite avastamine ja tõrje), Tervisekassa finantsjuhtimisest (juhtkonna palgad ja preemiad) ning suurte taristuprojektide (Rail Baltic) rahastamise keerukusest. Kriitika toetamiseks kasutatakse konkreetseid finantsandmeid ja viiteid seadustele (nt tulemustasud ühe kuni nelja kuupalga ulatuses).
06.2025
28 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust eelarve- ja rahandusküsimustes, analüüsides lisaeelarve tööjõukulusid ja viidates konkreetsetele summadele (üle 5 miljoni euro). Eriti tugev on tema teadlikkus energiapoliitikast, kus ta tsiteerib Tööandjate Keskliidu tellitud AFRY uuringu järeldusi ja kasutab tehnilisi termineid (nt juhitamatu energia, püsitasud). Samuti on ta kursis jäätmekäitluse ja infrastruktuuri (teed, lennujaam) logistiliste ja majanduslike aspektidega, tuues näiteid Inglismaa maakondade praktikast.
05.2025
35 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus on nähtav energiapoliitika ja taristu teemadel, eriti CO2 kvootide, juhitavate võimsuste, saartalitluse ja parvlaevaliikluse osas. Kasutab spetsiifilisi tehnilisi termineid ja esitab konkreetseid andmeid, näiteks lennukikütuste hinnavahe (3,5 korda) ja meretuuleparkide dotatsioonide suurusjärgud (3–5 miljardit eurot). Viitab korduvalt osalemisele Majanduskomisjoni aruteludel, näidates süvenemist detailidesse.
04.2025
42 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus on näha energeetika ja taristuplaneerimise valdkonnas, kus kasutatakse tehnilisi termineid (juhitav energia, üledimensioneerimine, teravatt-tund). Esitatakse konkreetseid kuluprognoose, võrreldes näiteks Saaremaa ühenduse 1.3–2 miljardi eurost maksumust otseühenduse 200–300 miljoni euroga. Analüüsitakse kriitiliselt ENMAK-i (Energiamajanduse arengukava) stsenaariume, juhtides tähelepanu ebareaalsetele sisenditele ja prognoosidele.
03.2025
16 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust energeetika ja riigihalduse valdkonnas, kasutades konkreetseid finantsandmeid ja tehnilisi termineid (nt. MWh hinnad, võrgutasud, üledimensioneerimine). Ta toob esile detailseid näiteid bürokraatlikest ümberkorraldustest Kliimaministeeriumi haldusalas, analüüsides kulusid (nt. 136 000 eurot, 0,8–1,2 miljonit eurot lisakulusid). Samuti on ta kursis varasemate riigiettevõtete ebaõnnestumistega (Eesti Energia Utah, Jordaania projektid).
02.2025
25 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust energeetika valdkonnas, kasutades spetsiifilisi andmeid ja tehnilisi termineid (TWh, MW, juhitav võimsus, tipukoormus). Ta esitab detailseid võrdlusi maismaa- ja meretuuleparkide rajamise maksumuse (viiekordne hinnavahe) ning elektriliinide ehituse kulude kohta (1,3 miljardit vs 350 miljonit eurot). Samuti on ta kursis spordipoliitika rahastamise mehhanismide ja ajalooliste muudatustega.
01.2025
18 Sõnavõtud
Näitab teadmisi riigikaitse rahastamise (moona vajadus), telekommunikatsiooni infrastruktuuri (valguskaablite ristkasutus ja Konkurentsiameti roll) ning energeetika vallas. Kasutab tehnilisi argumente meretuuleparkide vastu (infraheli, mikroplast, majanduslik põhjendamatus) ja viitab välismaistele näidetele (Inglismaa prügisorteerimine, USA infrahelirelva uuringud).