Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Näitab teadmisi ministeeriumide halduskorralduse ja sellega seotud kulude osas, mainides konkreetset summat (2 miljonit) Kliimaministeeriumi loomise hinnana. Arendab kontseptuaalset argumenti, et Eesti riik ei saa muuta globaalset kliimat, kuid peaks keskenduma kohalikule keskkonnale, toetades nime Keskkonnaministeerium.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energiasektoris, käsitledes detailselt investeerimiskindlust, turu üledimensioneerimist ja tarbija energiaarve struktuuri. Kasutatakse konkreetseid tehnilisi termineid (juhitav energia, miinushind, megavatt-tund) ja finantsandmeid, näiteks põlevkivi ja tuuleenergia omahindade võrdlemisel. Eraldi rõhutatakse võrguühenduste miljarditesse ulatuvaid varjatud kulusid, mis lisanduvad võrgutasudena.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Kliimaministeeriumi (KliM) haldusala struktuurist ja finantsandmetest. Ta kasutab konkreetseid numbreid (töökohad, 136 000 eurot, 0,8–1,2 miljonit eurot) ning viitab asutuste nimedele (KIK, KHAK, Keskkonnaamet) ja ametnikele (Andrus Treier). Ekspertiis on suunatud halduskorralduse ja eelarvekärbete tegeliku mõju analüüsile, toetudes kirjalikule teabele KIK-i juhatuse esimehelt.

Kõneleja kasutab sissejuhatuseks põllumajanduslikke analoogiaid (ikaldus, veeuputus, neli aastaaega), et illustreerida vastutuse küsimust. Peamine asjatundlikkus on nähtav koalitsioonipoliitika, valitsuse dünaamika ja poliitilise vastutuse analüüsimisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigiettevõtete juhtimise ja energeetikaprojektide (Eesti Energia Utah' ja Jordaania maardlad, meretuulepargid) finantsküsimustes. Ta kasutab konkreetseid näiteid ja suuri rahasummasid (nt 2,6 miljardit eurot meretuulepargi ehituseks) ebaefektiivsuse ja raiskamise illustreerimiseks. Eriti rõhutatakse ebamõistlikke investeerimisotsuseid ja tarbetuid infrastruktuuriprojekte.