Kuude kaupa: Tõnis Lukas
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduse rahastamise detailides, kasutades spetsiifilisi termineid nagu diferentseerimisfond, palgafond ja karjäärimudel. Ta on kursis eelarveprotsesside ja valitsuse ning omavalitsuste liidu vaheliste läbirääkimiste protokollidega. Asjatundlikkus põhineb aktiivsel järelevalvel ja dokumentide uurimisel.
09.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust keeleseaduse ja põhiseaduslike keelenõuete osas, viidates seaduse kehtivuse ja õigekeelsuse küsimustele. Eriti rõhutatakse teadmisi uute tööhõivevormide (platvormitöö, renditööjõud, taksojuhid) juriidiliste lünkade ja nende mõju kohta keelekasutusele. Ekspertiisi kasutatakse seletamaks, miks praegused seadusenõuded enam ei kesta.
06.2025
47 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti koolivõrgu korrastamise, gümnaasiumide riigistamise mudelite ja õpetajate karjäärimudeli detailide osas (koefitsiendid, diferentseerimisfond). Samuti on ta autoriteetne eesti keele staatuse ja kultuuripärandi (laulu- ja tantsupeoseadus) küsimustes, tuues esile konkreetseid regulatiivseid lünki (taksondus, doktoritööde keel). Kasutab tehnilisi termineid (halduslepingud, eriplaneering, koefitsiendid) ja viitab statistikale (eestikeelsete doktoritööde arv, keelenõuete rikkujad tööturul).
05.2025
11 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi regionaalpoliitika ja rahvastikupoliitika alal, nimetades neid baaspoliitikateks, ning on kursis tööjõu sisserände kvootide ja eranditega (nt 1,5-kordne keskmine palk tippspetsialistidele). Ta on detailne haridussüsteemi ülemineku teemadel, viidates metoodiliste materjalide puudusele ja rahastamise kitsaskohtadele väiksemate õpperühmade loomisel. Lisaks esindab ta looduslike pühapaikade toetusrühma esimehena vastavat valdkonda.
04.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti kultuuri- ja hariduspoliitika valdkonnas, eriti kultuuri rahastamise (metseenluse maksusoodustused) ja traditsioonide (laulu- ja tantsupidu) struktuuri osas. Haridusteemal esitab ta detailseid küsimusi koolivõrgu lahutamise juriidiliste, finantsiliste ja regionaalsete tagajärgede kohta. Ta kasutab statistilisi viiteid kultuuris osalemise kohta Euroopas ja viitab rahvusvahelistele eeskujudele (Sloveenia, Island) spordi valdkonnas.
03.2025
20 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust sisserändepoliitika detailides, viidates täpselt kvoodi eranditele ja 1,5-kordse palgakoefitsiendi rakendamisele. Ta on kursis kultuuripärandi seadustamise ajalooga Balti riikides ja täiskasvanute keeleõppe mahu statistikaga (rahuldatakse vaid kolmandik soovidest). Haridusvaldkonnas vaidlustab ta ministeeriumi andmeid koolijuhtide ametikohtade koondamise ja kokkuhoiu (300 000 eurot) kohta, näidates detailset teadmist koolide juhtimisstruktuurist.
02.2025
16 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti erivajadustega laste koolide liitmise detailides, juhtimise ühendamise ja kaasava hariduse rakendamise osas, esitades konkreetseid küsimusi kokkuhoiu ja ruumivajaduse kohta. Lisaks on ta kursis kaitsevaldkonna investeeringute (moona, droonid) ja inimressursside (Kaitseväe palgad) prioriteetidega. Ta on teadlik ka teadus- ja arendusasutuste baasrahastuse ümberkorraldamise tehnilistest detailidest.
01.2025
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduspoliitika (erivajadustega laste koolivõrk), demograafia (sünnitusmasin, taastetase) ja riigikaitse (SKT protsendid, liitlaste brigaadid) valdkondades. Kasutab konkreetseid näiteid seitsmest eri maakonnas asuvast koolist, mis plaanitakse liita, ja viitab varasematele kaitsepoliitilistele avaldustele.
12.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti kutsehariduse korralduses, õppekavade (nelja-aastased õppekavad) ja tugispetsialistide koormuse teemal. Ta viitab spetsiifilistele uuringutele (nt Jaak Aaviksoo haridusökonoomika uuring) ja tunneb hästi seaduse rakenduslikke detaile. Samuti on tal teadmisi kultuuri rahastamise klassifikaatoritest ja valimisprotsessi turvalisuse tagamisest hübriidrünnakute tingimustes.
11.2024
26 Sõnavõtud
Esineja näitab sügavat asjatundlikkust haridus- ja regionaalpoliitika valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu diferentseerimisfond, karjäärimudel ja viidates konkreetsetele analüüsidele (nt Aaviksoo analüüs). Ta on kursis ka seadusandluse detailidega, eristades seaduse ja valitsuse määruse tasandil fikseeritavaid piirmäärasid. Samuti on ta teadlik riigiettevõtete (nt Elektrilevi) monopoolsest seisundist ja hinnakujunduse regionaalsest mõjust.
10.2024
12 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailset teadmist sisserändepoliitikast, viidates kvootidele, 13 erandile ja töörände regulatsioonidele, ning kasutab majandustermineid (mediaanpalk, keskmine palk). Ta on pädev eelarveküsimustes, kritiseerides majanduskasvu prognooside muutustele reageerimata jätmist. Lisaks demonstreerib ta sügavat teadmist Eesti lähiajaloost, eriti 1944. aasta sündmustest ja rahvusväeosade rollist.
09.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti e-eksamite turvalisuse, testimise logistika ja põhikooli/gümnaasiumi ülemineku korralduse teemadel. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt eksamite infosüsteem, tehisaru roll testimises) ja nõuab detailset informatsiooni vastutuse ja arenduse kohta. Samuti on esile toodud teadmised kultuuritöötajate palgatingimuste ja riiklike monopolide tarbijakaitse aspektidest.
07.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduspoliitika ja selle rahastamise küsimustes, viidates konkreetsetele palgatõusu mehhanismidele ja kõrgkoolide kokkulepitud 15% finantseerimise tõusule. Samuti on ta kursis seadusandliku protseduuriga (nt automaksu lugemised ja presidendi roll) ning kasutab statistikat, näiteks Eesti 8. koht välisõhu kvaliteedis. Eraldi rõhutatakse teadmisi maapiirkondade logistilistest väljakutsetest seoses koolivõrgu ja transpordiga.
06.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib teadmisi välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas, käsitledes Gruusia EL-i pürgimist ja Venemaa välispoliitika olemust. Ta on kursis suurte laskemoona varumise algatustega (miljoni mürsu algatus, Tšehhi algatus) ning esitab detailseid küsimusi nende edenemise kohta. Lisaks näitab ta sügavat seotust hariduspoliitika rakendamisega, eriti eestikeelsele õppele ülemineku metoodiliste ja kontrolliküsimustega.
05.2024
23 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust ajaloo ja kultuurikorralduse vallas, rõhutades oma rolli Estonia teatri juurdeehituse diskussioonis ja hoiatades organisatsiooni laialimineku eest. Ta on detailne haridus- ja keelepoliitika küsimustes, viidates spetsiifilistele seaduseaukudele, Keeleameti praktikale ning Keeleameti ja keelenõukogu heakskiidule Isamaa eelnõule. Samuti kasutab ta andmeid tööturu keeleoskamatute inimeste arvu kohta (80 000) ja viitab Kapo aastaraamatule julgeoleku kontekstis.
04.2024
23 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja hariduse rahastamise alal, kasutades spetsiifilisi termineid nagu diferentseerimisfond, karjäärimudel ja tagamaalisuse koefitsient. Ta toetub oma argumentides Statistikaameti andmetele ja OSKA raportitele, eriti tippspetsialistide palgatasemete ja sisserände kontekstis, pakkudes detailseid ajaloolisi ja metoodilisi selgitusi. Samuti on ta kursis haridusministeeriumi analüütikute seisukohtadega ja varasemate valitsuste hariduspoliitiliste otsustega.
03.2024
19 Sõnavõtud
Esineja demonstreerib põhjalikke teadmisi hariduspoliitika detailidest, sealhulgas õpetajate koormuse arvestusest, neljaastmelise karjäärimudeli ajaloost ja vajadusest ning PISA-testide tulemuste regionaalsetest erinevustest. Samuti on ta kursis kultuurkapitali rahastamismehhanismide ja seadusandlike protseduuridega, näiteks kultuurikomisjoni vetoõiguse küsimusega. Ta viitab konkreetsetele õigusaktidele ja ajaloolistele kokkulepetele (nt 2001. aasta kolmepoolne lepe).
02.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist sisserändepoliitika mehhanismidest, viidates 13 erandile sisserände piirarvus ja esitades konkreetseid arvutusi odava tööjõu ja nendega kaasnevate pereliikmete suhtarvude kohta (nt 5000 töötajat toob kaasa 20 000–30 000 pereliiget). Samuti on ta kursis julgeolekuorganite (KAPO) hoiatustega äärmusluse ja teatud kogukondade kiire kasvu kohta. Erialane huvi ilmneb ka automaksu mõju detailides kultuuri- ja spordivaldkonnale (uunikumid, ralliautod, kutsekoolide autopargid).
01.2024
17 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, käsitledes detailselt õpetajate palgafondi, karjäärimudelit ja eestikeelsele õppele ülemineku korralduslikke riske. Samuti on ta kursis teadus- ja arendustegevuse rahastamise instrumentidega (nt 40:40:20 mudel) ning regionaalpoliitika rahastamismehhanismidega, nagu tagamaalisuse koefitsient. Ta kasutab konkreetseid rahalisi näitajaid (8 miljonit, 10 miljonit) ja viitab seaduseelnõudele.