Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust haridussüsteemi rakendusküsimustes, tuues välja puudujäägid metoodilistes materjalides lasteaedades ja 4.–5. klassis ning vajaduse eraldi õpperühmade järele erineva keeletaustaga õpilastele. Samuti on tal teadmisi keeleseaduse muudatuste protsessist, immigratsiooni mõjust keelekeskkonnale ning regionaalsete koolivõrkude (Ida-Virumaa, Hiiumaa kutseharidus) standardite ümberhindamise vajadusest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonnaõiguse ja kompensatsioonimehhanismide vallas, olles teadlik looduskaitsealuse erametsa ja looduslike pühapaikade erisustest. Ta esindab spetsiifilist huvigruppi (looduslike pühapaikade toetusrühm) ja küsib seaduseelnõu kohta täpseid definitsioone, näiteks "suurinvesteeringu" suuruse mõistes.

Kõrge asjatundlikkus sisserände ja tööturu regulatsioonide alal, viidates täpselt kvoodi erandite arvule (13) ja tippspetsialistide palgakoefitsiendile (1,5-kordne keskmine palk). Kasutab konkreetseid andmeid Harjumaa palgataseme (ligi 3000 eurot) ja keelenõuetele mittevastavate töötajate arvu (80 000) kohta. Näitab teadlikkust haridussüsteemi ja tööturu vahelistest seostest, kuigi peab haridussüsteemi kriitikat sageli ülepingutatuks.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust regionaal- ja rahvastikupoliitika valdkonnas, käsitledes neid kui riigi baaspoliitikaid, millest sõltub kõik muu. Ta toob esile spetsiifilisi probleeme maapiirkondades (teedevõrk, koolivõrk, elanike lahkumine) ning kasutab kontseptuaalseid termineid nagu "lumepalliefekt" ja "Suur-Tallinn", kirjeldades tsentraliseerimise ohtlikke tagajärgi.