Kuude kaupa: Liina Kersna
Kokku kuid: 7
Täielikult profileeritud: 7
12.2024
2 Sõnavõtud
Otsene poliitiline vastasseis puudub, kuid kõneleja lükkab tagasi Kaubandus-Tööstuskoja ja Koolitusfirmade Liidu ettepaneku vähendada oluliselt mikrokvalifikatsiooni kvaliteedihindamise riigilõivu. Ta kaitseb Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohta, et riigilõiv peab katma agentuurikulud, vältimaks maksumaksja lisakulu.
09.2024
1 Sõnavõtud
Otsest vastuseisu ega kriitikat ei väljendata ühegi poliitilise rühmituse või isiku suhtes. Kõneleja märgib neutraalselt ära ühe komisjoni liikme (Helle-Moonika Helme) puudumise, kuid see ei ole kriitika.
06.2024
1 Sõnavõtud
Puudub otsene vastuseis poliitilistele oponentidele; kriitika on suunatud süsteemsele probleemile õigushariduse ja kohtunike kvalifitseerimise protsessis. Kõneleja püüab mõista probleemi juurpõhjuseid, mitte rünnata isikuid või poliitilisi vastaseid.
05.2024
3 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuse fiskaalpoliitika vastu, eriti seoses negatiivse lisaeelarvega, mis võib viia teadus- ja arendusrahastuse vähendamiseni. Kõneleja vastandub sellele otsusele, pakkudes alternatiivina laenuraha investeerimist T&A-sse. Kriitika on sisuline ja poliitika-põhine, mitte isiklik.
04.2024
3 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud EKRE fraktsiooni vastu, keda süüdistatakse massilises ja eesmärgipärases obstruktsioonis 200 muudatusettepaneku kaudu. Kõneleja väidab, et muudatusettepanekud olid tehtud Riigikogu töö takistamise eesmärgil, kuigi EKRE saadikud toetasid eelnõu sisu. Kriitika on seega suunatud menetluslikele taktikatele.
03.2024
8 Sõnavõtud
Otsene vastasseis puudub, kuid kritiseerib teravalt õpetajate streigi ärahoidmata jätmist, mis lõi mõra riigi usaldusväärsusesse. Isamaa algatatud eelnõud käsitletakse neutraalselt ja protseduuriliselt, märkides, et selle teemad on juba haridusleppe läbirääkimistes sees. Kriitika on suunatud protseduurilistele ja valitsuse tegevusega seotud vigadele.
01.2024
2 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud hariduse rahastamise seadusandlusele ja kohalikele omavalitsustele, kes jagavad pearaha ümber koolide vahel, takistades seeläbi õpetajate palgatõusu edukamates koolides. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.