Täiskogu istungite kaupa: Andre Hanimägi

Stiil on ratsionaalne ja veenev, keskendudes loogilisele kaalukausile, kus turvalisuse kasu kaalub üles minimaalse isikuvabaduste riive. Kõneleja kasutab retoorilist vastandust, et kritiseerida vastaste emotsioonidele mängimist ja kutsuda kuulajaid üles ratsionaalselt mõtlema. Toon on ametlik, kuid sisaldab tungivat rõhutamist Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vajadustele.

Retooriline stiil on analüütiline ja teravalt kriitiline, eriti valitsuse tegevusetuse ja protseduurilise segaduse osas, mida nimetatakse "veidraks" ja "üle võlli" segaduseks. Kasutatakse nii loogilisi argumente (juriidiline korrektsus, proportsionaalsus) kui ka emotsionaalset survet (viited lahendamata jäänud kuritegudele). Alguses on märgata iroonilist kiitust peaministri "stand-up'i hoos" olemise kohta.

Stiil on formaalne, analüütiline ja protseduuriline, keskendudes õiguskomisjoni arutelu ja menetlusotsuste edastamisele. Kasutab loogilisi apelle, rõhutades, et Riigikogu ja Presidendi erimeelsused on normaalne demokraatlik protsess, mis peaks lahenema Riigikohtus. Toon on veenev ja kaitsev, lükates tagasi süüdistused meelsuskontrollis või usuvabaduse piiramises.

Kõneleja stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes otse Õiguskantsleri poole ning tänades teda. Retoorika on analüütiline ja küsimustele orienteeritud, keskendudes probleemi (kättemaksuporno) juriidilisele aspektile ja vajadusele leida lahendusi. Tone on tõsine ja murelik seoses ohvrite kaitsmisega.

Retooriline stiil on kriitiline ja küsimustele orienteeritud, keskendudes objektiivsele olukorra hindamisele ja faktide väljaselgitamisele. Kõneleja kasutab oma seisukoha toetamiseks autoriteetseid allikaid (kaitsetööstuse liit, peaminister), et rõhutada valitsuse tegevusetuse tõsidust. Toon on formaalne ja analüütiline, esitades küsimusi ministrile.

Stiil on formaalne ja analüütiline, kuid sisaldab tungivat üleskutset tegutseda, eriti finantsombudsmani eelnõu osas. Kõne toetub loogilistele argumentidele, viidates kohtusüsteemi ülekoormusele ja tarbijate madalale teadlikkusele. Lõpus kasutatakse otsest ja piltlikku keelt ("võtame selle seaduseelnõu sahtlist välja, pühime tolmu maha") poliitilise tahte mobiliseerimiseks.

Kõneleja stiil on ametlik ja analüütiline, eriti komisjoni töö aruandmisel, kuid muutub kirglikuks, kui rõhutatakse sotsiaalseid vajadusi (Tervisekassa auk) ja Riigikogu kohustust seista inimeste eest. Ta kasutab selgeid metafoore ("suur-suur auk") ja raamib arutelu ideoloogilise vaidluse kaudu, tasakaalustades protseduurilist teavet väärtuspõhiste argumentidega.

Retooriline stiil on formaalne ja küsimustele orienteeritud, pöördudes otse ministri poole. Toon on kriitiline ja nõudlik, rõhutades nii valitsuse otsuste negatiivset sotsiaalset mõju kui ka esitades loogilisi tõendeid (auditist pärinev ettemaksu näide) finantsjuhtimise probleemide kohta.

Stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, keskendudes loogilistele argumentidele ja probleemide (nt õiguslik vaakum, eetiline probleem) esiletoomisele. Kasutatakse nii eetilisi apelle (väärikas elu lõpetamine) kui ka pragmaatilisi (maksupoliitika regionaalne mõju) ning kutsutakse üles konstruktiivsele arutelule. Vahel kasutatakse ka humoorikaid sissejuhatusi, näiteks viidates Lauri Laatsi nime kordamisele.

Kõne on formaalne ja analüütiline, tuginedes sageli faktidele, seadustiku viidetele ja statistikale. Toon on valdavalt kriitiline ja nõudlik, eriti valitsuse poole pöördudes, rõhutades vajadust võtta poliitiline vastutus ja lahendada olukordi kiiresti. Kasutatakse nii loogilisi argumente (põhiseadusega kooskõlla viimine) kui ka emotsionaalseid apelle (vanainimeste kaotatud raha).