Täiskogu istungite kaupa: Andre Hanimägi

Kriitika on suunatud erakondadele, kes väidavad, et numbrituvastussüsteem läheb üle piiri ja riivab liialt isikuvabadusi. Kõneleja lükkab tagasi "jälgimisühiskonna" retoorika kui ebaadekvaatse ja süüdistab vastaseid emotsioonidele mängimises. Ta vastandab selgelt Sotsiaaldemokraatide seisukoha teiste erakondade omaga, kes ei pea turvalisuse plusse piisavaks.

Peamine kriitika on suunatud ministri ja koalitsiooni vastu numbrituvastussüsteemi peatamise ja sellele järgnenud seadusandliku segaduse pärast. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, süüdistades valitsust "rutakas" otsuses ja "peataolekus", mis teenis pätte. Kõneleja eesmärk oli valitsust ja koalitsiooni survestada kiiremini tegutsema.

Peamine vastasseis on Vabariigi Presidendi ja tema õigusnõunikuga, kes vaidlustavad seaduse põhiseaduslikkuse ja õigusselguse. Samuti adresseerib ta teiste saadikute (nt Varro Vooglaid) sügavaid põhiseaduslikke kahtlusi. Vastasseis on poliitika- ja juriidilis-protseduuriline, kuid kompromissi Presidendiga ei peeta vajalikuks, suunates konflikti lahendamiseks Riigikohtusse.

Ebapiisavad andmed.

Kriitika on suunatud valitsuse (ministri) tegevuse vastu seoses arendusprojekti viivitustega ja investeeringute kaotamisega. Vastuseis on protseduuriline ja tulemuspõhine, küsides, kas seadusest tulenevad piirangud on investeeringuid takistanud. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, keskendudes vastuse saamisele objektiivsete andmete kohta.

Kriitika on suunatud poliitilise tahte puudumisele, mis on takistanud finantsombudsmani eelnõu menetlemist alates 2022. aastast, hoides seda riiulil tolmu kogumas. Lisaks kritiseeritakse teravalt vastutustundetut tegevust pangavälisel krediiditurul, mis kasutab ära laenuvõtjate madalat teadlikkust ja soodustab võlatsüklisse sattumist.

Kõneleja kritiseerib valitsust (ministreid) selle eest, et nad keskenduvad maksukärbetele (auto-, tulumaks) Tervisekassa defitsiidi arvelt. Ta seab kahtluse alla valitsuse suutlikkuse või tahte tellida finantsstabiilsust puudutav mõjuanalüüs, viidates ministeeriumide suuremale tööjõule võrreldes fraktsioonidega.

Kõneleja on opositsioonilises positsioonis valitsuse finantsjuhtimise suhtes, kritiseerides suutmatust hallata suuri summasid ja viidates varasemale 10 miljoni euro suurusele ettemaksu probleemile. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse tulemuslikkusele ja vastutuse nõudmisele.

Peamine kriitika on suunatud koalitsiooni maksupoliitikale, mida süüdistatakse ebavõrdsuse suurendamises ja eakate olukorra halvendamises. Kriitika on poliitika sisuline, rõhutades, et Tallinna ja jõukamate valdade inimesed võidavad maksureformist kõige rohkem. Kõneleja nõuab regionaalministrilt sekkumist tasakaalukama olukorra saavutamiseks.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, eriti siseminister Igor Tarole sisejulgeoleku küsimustes. Kriitika on nii poliitiline (relvapoliitika, vangide leping) kui ka protseduuriline, heites ette "korrapäratut lahenduskäiku" ja ministeeriumidevahelist ebakõla (Siseministeerium vs Justiitsministeerium) numbrituvastussüsteemi eelnõu osas.