Täiskogu istungite kaupa: Andre Hanimägi

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust õiguse ja tehnoloogia valdkonnas, viidates Andmekaitse Inspektsiooni, õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi seisukohtadele. Ta eristab selgelt käsitletavat eelnõu teistest tehnoloogiatest, märkides, et see ei sisalda AI-d ega näotuvastust, mis vajavad eraldi arutelu. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "isikustamata pilt" ja "riive", selgitades andmete kustutamise protseduure.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust sisejulgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas, eriti numbrituvastussüsteemi (ANPR) tehniliste ja juriidiliste aspektide osas. Ta viitab seadustele (Korrakaitseseadus, PPA seadus) ning toob esile konkreetseid näiteid süsteemi vajalikkusest kadunud isikute, narkokuritegude ja pedofiilide võrgustike lahendamisel. Samuti on ta kursis vanglateenuste pakkumise logistiliste ja personaliküsimustega.

Näitab üles sügavat juriidilist ja menetluslikku asjatundlikkust, käsitledes põhiseaduslikkuse, proportsionaalsuse, õigusselguse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika küsimusi. Tugineb Siseministeeriumi ja Presidendi õigusnõunike argumentide detailsele võrdlusele. Kasutab spetsiifilist terminoloogiat nagu "kanooniline side", "halduslikud sidemed" ja "kaalutlusõigus".

Kõneleja näitab asjatundlikkust digitaalse privaatsuse ja õigusliku kaitse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "kättemaksuporno" ja "juriidiline kaitsevõrk". Ta rõhutab vajadust arutada kitsaskohti, mis puudutavad isikute kaitsmist intiimpiltide jagamise eest. Ekspertiisi rakendatakse, küsides otse Õiguskantslerilt nägemust vajalikust juriidilisest lahendusest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust investeeringute, arendusparkide ja kaitsetööstusega seotud teemadel. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "Eesti kiirus" ja "seadusest tulenevad piirangud", viidates konkreetsetele huvigruppidele (kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees). Ekspertiis seisneb bürokraatliku kiiruse ja majanduslike tagajärgede (kaotatud investeeringud) seostamises.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust finantsregulatsiooni ja krediidituru teemadel, kasutades tehnilisi termineid nagu "krediidikogukulu" ja "korduvlaenamine". Teadmised põhinevad viidetel Tartu Ülikooli põhjalikule uuringule ja Finantsinspektsiooni ning kohtute seisukohtadele vastutustundliku laenamise kontrollimisel. Eraldi rõhutatakse teadlikkuse tõstmist rahatarkuse ja pettuste eest hoiatamise osas.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi õiguskomisjoni tööst, menetluslikest detailidest ja finantsregulatsioonist, eriti seoses krediidiandjate kompensatsiooni ja EL-i direktiividest tulenevate kohustustega. Ta on teadlik mõjuanalüüside olulisusest ja puudumisest ning huvitub tervise (vaimse ja füüsilise) majanduslikust aspektist (kulu ja tulu riigile).

Kõneleja demonstreerib teadmisi kaitsekulutuste ja riigihangete valdkonnas, viidates konkreetselt auditile ja 10 miljoni euro suurusele ettemaksule. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "mõõdikud" ja rõhutab vajadust personali juurde palkamise järele suurte rahasummade haldamiseks.

Kõneleja näitab teadmisi õiguslikest ja eetilistest dilemmadest, viidates Riigikohtu lahendile ja Paul Tammerti juhtumile seoses abistatud enesetapuga. Ta on kursis tööjõu sisserände regulatsioonidega, mainides spetsiifiliselt üle 20 erandi olemasolu ja kvoodisüsteemi. Lisaks esitab ta tehnilisi küsimusi tuumaenergia sobivuse kohta Eesti energiasüsteemi, arvestades taastuvenergia ja juhitava võimsuse vajadust.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust õigusloome ja sisejulgeoleku valdkonnas, eriti seoses pettuste ja välismõjutustegevusega. Ta kasutab konkreetseid andmeid, viidates politseikroonikale (üle 7 miljoni euro kahju, üle 100 pettusejuhtumi) ja Riigikohtu lahenditele. Ekspertsus avaldub ka tehisintellekti mõju ja sotsiaalmeedia platvormide (TikTok, VK) rolli analüüsimisel julgeolekule.