Kuude kaupa: Ants Frosch

Kokku kuid: 10

Täielikult profileeritud: 10

Kõik kategooriad Poliitiline positsioon Teemade ekspertiis Retoorriline stiil Tegevusmustrid Opositsiooni hoiak Koostööstiil Regionaalne fookus Majandusvaated Sotsiaalsed küsimused Seadusandlik fookus
12.2024

2 Sõnavõtud

Poliitik on kriitiline valitsuse poliitiliste valikute suhtes, seades kahtluse alla ministri otsused välispoliitika fookuse ja keskkonnariskide haldamise osas. Kriitika on suunatud poliitilistele ja strateegilistele puudujääkidele, mitte isikutele.
Detailid Vaata üksikasju
11.2024

6 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud Keskerakonna ja kõrgete julgeolekuametnike tegevuse vastu, eriti seoses Kaitsepolitseiameti endise peadirektori ühiskondlikku mõju avaldavate arvamustega. Rünnak on eetiline ja protseduuriline, nõudes julgeolekuametnikele ühiskondlikku mõju avaldavate arvamuste puhul "jahtumisaja" kehtestamist.
Detailid Vaata üksikasju
10.2024

7 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja vastutavatele ministritele, eriti Siseministeeriumi tegevusele. Kriitika on intensiivne, keskendudes valitsuse suutmatusele kontrollida julgeolekuasutusi ja ebaõnnestumistele infrastruktuuri arendamisel. Süüdistatakse ministeeriumi kontrolli vältimises ja väidetakse, et valitsus "poeb lihtsalt nende selja taha".
Detailid Vaata üksikasju
09.2024

6 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi poliitika vastu. Kriitika on intensiivne, süüdistades Siseministeeriumi potentsiaalses poliitilises valikus (Valga ja Otepää valdade välistamine Isamaa vallavanemate tõttu). Välisministri otsuseid kritiseeritakse sümbolite ohverdamise eest, kasutades teravat metafoori "vürtspoodnike aeg".
Detailid Vaata üksikasju
07.2024

3 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud peaministrikandidaadile ja koalitsioonileppele, kuna see ei sisalda sisulist riigireformi. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, seades kahtluse alla nii valitsuse pakutud lahenduste sisu kui ka kõrgemate riigiametnike valikusüsteemi adekvaatsuse. Kriitika intensiivsus on mõõdukalt tugev, nõudes vastutust ka riigisekretärilt.
Detailid Vaata üksikasju
05.2024

15 Sõnavõtud

Peamised vastased on täitevvõim (Vabariigi Valitsus, Siseminister Läänemets ja Kaitseministeeriumi ametnikud) ning Riigikogu juhatus protseduuriliste küsimuste lahendamisel. Kriitika keskendub valitsuse ebakompetentsusele, suutmatusele oma tööga hakkama saada ja oluliste julgeoleku- ning valimisteemadega edasi minna. Ta süüdistab Riigikogu enamust "teerulli" taktika kasutamises.
Detailid Vaata üksikasju
04.2024

16 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda kritiseeritakse massimigratsiooni ohjamise suutmatuse, e-valimiste usaldusväärsuse hävitamise ja rahvuslike väärtuste eiramise eest. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi otsuseid kui ka kõrgete riigiametnike (peaprokurör Parmas) vastutusest kõrvalehoidmist. E-valimiste süsteemi nimetatakse lootusetuks ja parlamentarismi kriisi põhjustajaks.
Detailid Vaata üksikasju
03.2024

13 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud peaministrile (Kaja Kallas) ja koalitsioonierakondadele (Reformierakond, Eesti 200, SDE). Kriitika on intensiivne, keskendudes eetilistele küsimustele ("idavedude skandaal," "vereraha") ja julgeolekuaukudele seadusandluses. Kõneleja süüdistab koalitsiooni ebademokraatlikkuses ja nõuab kõigi riigiametnike võrdset kohtlemist seaduse ees.
Detailid Vaata üksikasju
02.2024

8 Sõnavõtud

Tugev opositsiooniline seisukoht on suunatud valitsuse institutsionaalsele juhtimisele (Prokuratuur, kõrgemate ametnike määramine) ja välispoliitilistele otsustele (välisesinduste kärpimine). Terav kriitika on suunatud ka Riigikogu juhatuse tegevuse vastu, süüdistades neid ebaõiglases ja ebasõbralikus suhtumises opositsiooni küsimuste ja eelnõude menetlemisel.
Detailid Vaata üksikasju
01.2024

14 Sõnavõtud

Kõneleja on selgelt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse tegevust nii eetilistes küsimustes kui ka infrastruktuuri ja maksupoliitika valdkonnas. Eriti teravalt kritiseeritakse Reformierakonda seoses maaelu liikumisvahenditega, viidates Eesti "punnvõrristamisele". Kriitika on suunatud nii poliitilistele valikutele (Rail Baltic) kui ka menetluslikele puudustele (kaasamise puudumine renoveerimisel).
Detailid Vaata üksikasju
Tagasi profileerimisse