Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduslike näitajate, eriti inflatsiooni ja ostujõu edetabelite osas. Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid (Eesti 6,2%, Soome 2,2%, Läti 4,1% augustis) ja viitab Eesti pikaajalisele rollile Euroopa Liidu inflatsiooniliidrina alates 2009. aastast. Samuti tsiteerib ta tippekspertide vastandlikke seisukohti peaministri väidetega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvastikuregistri andmete ja demograafiliste suhtarvude osas, tuues välja konkreetseid numbreid (nt 15–17-aastased vs vanemad). Samuti eristab ta EL-i õiguses määrust ja direktiivi, rõhutades määruse karmimat iseloomu ja kiiret rakendamist. Ta kasutab statistilisi andmeid (nt 1 374 687 sihtrühm) ametlike väidete vaidlustamiseks.

Kõneleja demonstreerib teadmisi julgeolekuprotseduuridest (Vaindloo, Vene lennukid, droonide trajektoorid) ja õigussüsteemi detailidest, eriti vabade elukutsete (kohtutäiturid ja pankrotihaldurid) finants- ja süsteemiprobleemide osas. Ta toob esile konkreetseid numbreid (nt kohtutäituri tasu ja riigimaksud) ning viitab Riigikontrolli järeldustele Kaitseministeeriumi rahade kasutamise kohta.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust võrdlevas riigivõla statistikas, esitades täpseid protsentuaalseid andmeid Eesti, EL-i keskmise, Soome, Poola ja Leedu kohta. Lisaks on ta tähelepanelik Riigikogu saali tehniliste protseduuride ja seadmete (pildinäidikud) osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome kvaliteedi, põhiseaduslikkuse ja delegeerimisprobleemide osas, viidates presidendi õigusnõuniku argumentidele ja Harvardi/Pariisi õigusharidusele. Tal on teadmisi finantsregulatsioonist (Finantsinspektsioon, pangandusmaailm, Rahapesu Andmebüroo) ja varasem kogemus ajakirjaniku ning ajakirjanduse juhina. Samuti demonstreerib ta teadlikkust julgeolekuküsimuste ajaloolisest venitamisest (varjendid alates 1990. aastast).

Asjatundlikkus piirdub parlamendi sisedünaamika ja koalitsioonierakondade (Eesti 200, Reformierakond) käitumise jälgimisega istungisaalis. Puuduvad viited andmete, statistika või tehniliste terminite kasutamisele.

Ekspertiis keskendub õiguskantsleri ettekande teemadele ning andmekogumise ja riikliku järelevalve küsimustele. Ta tunneb hästi konkreetseid seaduseelnõusid ("superandmebaas") ja varasemaid poliitilisi algatusi ("meelsuskontroll"), viidates ka presidendi rollile eelnõude tagasilükkamisel.

Näitab detailset teadmist rahvaraamatukogude võrgustikust, keskraamatukogude rollist ja reformi võimalikest tagajärgedest (töökohad, komplekteerimine). Omab teadmisi loomakasvatusest ja punahirvede populatsioonist Eestis, viidates konkreetsetele juhtumitele Virumaal. Kasutab teadmisi haridusvaldkonnast, seades kahtluse alla matemaatikatulemuste korrelatsiooni vanemate jõukusega, ning viitab Riigikontrolli varasematele raportitele Kaitseministeeriumi rahade kasutamise kohta.

Kõneleja näitab teadmisi andmebaaside loomise ja finantsregulatsiooni valdkonnas, suutes nimetada konkreetse asutuse (Finantsinspektsioon), kelle kaasamist peab ta protseduuriliselt oluliseks. Ta keskendub andmebaasi loomise arukusele ja sellega seotud konsultatsioonide puudumisele.

Kõneleja näitab detailsust Euroopa Liidu merendusregulatsioonide (heitkoguste kauplemise süsteem) finantsmõjude osas, tuues välja konkreetsed piletihinna tõusud Tallinki liinidel (nt 5,3 eurot Helsingisse) ja viidates tööstusharu kriitikale. Ta on kursis ulatusliku tsiviilkaitse- ja riigikaitseseaduse (1600 lk) mastaabiga ning esitab tehnilisi küsimusi lairibavõrkude arendamise ("lai kõri") kohta. Samuti märgib ta ära ametnike ebakompetentsuse direktiivi ja määruse eristamisel.

Kõneleja demonstreerib teadmisi makromajanduslikest näitajatest, viidates konkreetselt augustikuu inflatsiooni Euroopa rekordile ja noorte tööpuudusele. Kasutatakse võrdlevat analüüsi naaberriikidega (Soome, Läti) valitsuse tegevuse hindamiseks. Rõhutatakse andmepõhiseid ebaõnnestumisi, mis asetavad Eesti negatiivsete näitajate esirinda.

Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust riigikaitse ja konkreetse Elva drooniintsidendi osas, esitades täpseid andmeid (kraatri asukoht, kaugused) ja füüsilist tõendusmaterjali (drooni tükk). Ta on kursis Riigikontrolli audititega kaitsevõime rahaks muutmisel esinevate süsteemsete probleemide kohta. Lisaks on ta teadlik finantssektori (hoiu-laenuühistud) regulatsioonidest ja kapitalinõuete muutmise mõjust.

Kõneleja demonstreerib detailsust põllumajandustoetuste (PRIA minimaalsed väljamaksete summad), regionaalteenuste (pangakontorite arv, sularaha kasutamise statistika) ja sisserändepoliitika (0,1% piirarv ja erandite hulk) teemadel. Kasutab argumentide toetuseks konkreetseid numbreid ja viiteid audititele (Riigikontroll) ning varasematele dokumentidele (Eesti Panga 2017. a dokument). Eraldi tuuakse esile teadmised metsanduse ja taimlate kriisijuhtimise kohta Iisaku näitel.

Näitab autoriteeti kultuuripärandi ja muuseumijuhtimise alal, viidates oma varasemale keskmuuseumi direktori kogemusele ning kritiseerides ministeeriumi prioriteete. Tal on spetsiifilised teadmised maaelu ja põllumajanduse valdkonnas, käsitledes detailselt mesinike toetuste piirmäärasid ja RMK taimekasvatuse probleeme. Samuti on ta kursis Riigikogu töökorralduse ja eelnõude tehnilise olemusega.