Täiskogu istungite kaupa: Peeter Ernits

Peamine seadusandlik fookus on 2025. aasta riigieelarvele, millele kõneleja on tugev vastane ja kritiseerib selle läbisurumise meetodit ("teerull"). Ta ootab võimalust lugeda läbi eelarve seletuskiri ja eeldab, et opositsiooni parandusettepanekud lükatakse tagasi.

Seadusandlik fookus on rahvastikuregistri eelnõu detailidel ja Euroopa Liidu määruse (1542) ülikiirel rakendamisel, kaheldes selle edukuses ja kiiruses. Kõneleja tegutseb kriitilise küsitlejana, vaidlustades eelnõude sihtrühma suurust, kokkuhoiu numbreid ja rakendamise ajakava.

Kõneleja fookus on süsteemide parandamisel ja kontrolli tugevdamisel (nt kohtutäiturite tegevuse üle). Ta on vastustaja rollis, kritiseerides siseministri varasemat katset tuua välja "halbade mõtete kriminaliseerimise eelnõu" ja nõudes riigi veskite kiiremat jahvatamist õigussüsteemi reformimisel.

Fookus on Riigikogu töökorralduse protseduurilisel poolel (nime kuvamine, pildi puudumine) ja majanduspoliitika (riigivõlg) küsimuste tõstatamisel täiskogu istungil. Konkreetseid eelnõusid või seadusandlikke algatusi ei mainita.

Seadusandlik fookus on kahe presidendi poolt tagasi lükatud eelnõu (sh usuühingute seaduse muudatused, mida nimetatakse "kärntõbiseks kährikuks") ägedal vastustamisel ja nende hävitamise nõudmisel. Toetab hädaolukorra seaduse ja varjendite rajamise kiirendamist, rõhutades vajadust sisustada paragrahvid maksimaalselt, et vältida delegeerimist ametnikele.

Fookus on valitsuse vastutusele võtmisel ja parlamendi töökorraldusel infotunni raames, mitte konkreetsetel seadusandlikel prioriteetidel.

Seadusandlik fookus on suunatud konkreetse eelnõu, superandmebaasi loomise eelnõu, vastustamisele, mida ta peab ohtlikuks ja korduvaks initsiatiiviks. Ta on aktiivne oponent seadusandlusele, mis suurendab riiklikku järelevalvet.

Peamine seadusandlik fookus on Rahvaraamatukogude seaduse muutmise vastustamisel, kuna see vähendab kohalike omavalitsuste otsustusõigust ja tsentraliseerib teenuseid. Samuti tõstatas küsimusi kaitsetööstuspargi rajamise keskkonnamõju ja koolitoidu maksumuse piiride kohta.

Seadusandlik fookus on suunatud andmebaaside loomise eelnõudele, mille puhul kõneleja on vastustaja rollis, nõudes protseduurilist korrektsust ja Finantsinspektsiooni kaasamist. Ta on kriitiline kiirustades tehtud seadusloome suhtes.

Seadusandlik fookus on valitsuse eelnõude kriitilisel analüüsil, eriti seoses EL-i merendusregulatsioonide ja ulatusliku riigikaitseseadusega (Tsiviilkaitse- ja riigikaitseseadus). Kõneleja on aktiivne vastane, kes rõhutab vajadust lahendada noorte töötuse probleemi puudutav eelnõu, mida koalitsioon väidetavalt tapab. Ta kritiseerib seaduseelnõude ebakvaliteetset ettevalmistust ("ligadi ja logadi").

Ebapiisavalt andmeid.

Seadusandlik fookus on suunatud riigikaitse korralageduse parandamisele ja vastutuse nõudmisele, viidates Riigikontrolli leidudele. Lisaks on ta seadusandlikult vastustaja hoiu-laenuühistute regulatsiooni muudatustele, mis puudutavad kapitalinõuete tõstmist, küsides, miks nende arvamusi eirati.

Fookus on valitsuse tegevuse järelevalvel ja kriisireguleerimisel, mitte niivõrd uute seaduste algatamisel. Nõuab valitsuselt selgeid kavasid (nt pangakontorite sulgemise piirid) ja preventiivseid meetmeid (tööhõive). Tõstatab RMK tegevuse (istikute hävitamine) ja regionaalpoliitika (elutähtsad teenused) küsimusi.

Keskendub Riigikogu töökorralduse parandamisele, tehes ettepaneku muuta töö- ja kodukorra seadust ministrite vastuste asjakohasuse tagamiseks. Samuti tegeleb ta eelnõude ajastamise ja prioriseerimisega, märkides, et maaelukomisjoni algatatud alushariduse seadus on vaid tehniline vigade parandus.