Poliitikud ja päevakorrad
Jälgige üksikuid poliitikuid ja nende osalemist erinevates päevakorra punktides. Vaadake nende sõnavõtte, hääletusmustrid ja seadusandlikke panuseid.
1-10 / 101 poliitikut
Jaak Aab
117 päevakorra punkti
117/117 AI kokkuvõtetega (100.0%)
117/117 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Jaak Aab
E-post: jaak.aab@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: jaak.aab@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 20m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 21h 20m
Päevakorra punktid:
Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)
2025-11-10 17:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 13m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.
Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 38m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Arupärimine erihoolekandeteenuste alarahastuse kohta (nr 826)
2025-11-03 22:08XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus sotsiaalminister Karmen Jolleri arupärimine (nr 826) erihoolekandeteenuste alarahastuse teemal, mille esitasid sotsiaaldemokraadid Helmen Küti juhtimisel. Arupärimise ajendiks oli Riigikontrolli 2025. aasta ülevaade, mis tõi esile erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tõsised puudujäägid. Helmen Kütt rõhutas, et järjekorrad on aastatel 2018–2024 ligi kahekordistunud, ulatudes kuni 53 kuuni, ning et täitmata on kohtuotsused kinnise erihoolekande kohtade osas. Ta tõi esile, et Sotsiaalministeerium küsis valitsuselt erihoolekandeks 195 miljonit eurot neljaks aastaks, kuid sai vaid 4,2 miljonit eurot järgmiseks aastaks.
Minister Karmen Joller tunnistas erihoolekande kroonilist alarahastust ja kasvavat nõudlust, eriti ööpäevaringse teenuse järele. Ta märkis, et eelarve on siiski kasvanud (2015. aasta 22,7 miljonilt 2026. aasta 57,7 miljonile eurole). Joller tõi välja kolm sammu olukorra parandamiseks: teenuseosutajate tasu tõstmine 4,2 miljoni euro võrra aastas, et võimaldada 10% palgatõusu, 10-päevase otsustustähtaja kehtestamine teenusekohale asumiseks, et vähendada tühjalt seisvaid kohti, ning uute teenuskohtade avamine suurema nõudlusega piirkondades (Tallinn, Harjumaa, Tartu). Joller möönis, et olukord, kus inimesed peavad teenuse saamiseks riigi vastu kohtusse pöörduma, ei ole inimväärne ega õigusriigile kohane.
Debati käigus keskendusid küsijad (Tanel Kiik, Lauri Läänemets) valitsuse prioriteetidele, vastandades 4,2 miljoni euro suurust palgatõusu toetust maksuküüru kaotamisest tuleneva üle 100 miljoni euro suuruse maksukingitusega jõukamale ühiskonnaosale. Minister Joller kaitses maksureformi, väites, et see toob kasu ka keskmist palka teenivatele inimestele ja lihtsustab maksusüsteemi, kuid kinnitas, et erihoolekanne on tema valdkonnas jätkuvalt prioriteet.
Arupärimine tervishoiu rahastuskriisi kohta (nr 811)
2025-11-03 20:26XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus sotsiaalminister Karmen Jollerile esitatud arupärimisele tervishoiu rahastuskriisi kohta, mille esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja teiste opositsioonifraktsioonide liikmed eesotsas Tanel Kiigega. Arupärijad tõid esile Tervisekassa kroonilise puudujäägi (200–300 miljonit eurot) ja Eesti tervishoiu alarahastatuse võrreldes OECD ja EL-i keskmisega, hoiatades, et valitsuse tegevusetus süvendab ravijärjekordi ja ebavõrdsust. Küsimused puudutasid jätkusuutlikkuse tagamist, 2026. aasta puudujäägi katmist, eraraha kaasamist esmatasandile ja patsientide omaosaluse vähendamist.
Minister Joller tunnistas rahastamisprobleemi, kuid rõhutas, et valitsuse prioriteet on esmalt tervishoiukulutuste tõhustamine ja haiglavõrgu optimeerimine, et tagada raha suunamine tulemuspõhistele eesmärkidele. Ta selgitas, et 2024. aasta eelarve puudujääki suudeti vähendada 70 miljoni euro võrra tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele ja tõhustamisele. Joller kritiseeris opositsiooni keskendumist vaid kättesaadavusele, rõhutades ravi kvaliteedi olulisust. Ta kinnitas, et valitsuse konkreetsed ettepanekud pikaajalise rahastuse osas esitatakse veebruaris, kuid möönis, et suures mahus lisaraha leidmine eeldaks uusi maksutõuse või vahendite äravõtmist teistelt prioriteetidelt, nagu riigikaitse. Arutelus kerkis esile ka mure kahekiiruselise meditsiini ja regionaalsete haiglate (nt Hiiumaa) tuleviku pärast haiglavõrgu tõhustamise kontekstis.
... and 112 more päevakorra punkti
Annely Akkermann
151 päevakorra punkti
151/151 AI kokkuvõtetega (100.0%)
151/151 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Annely Akkermann
E-post: annely.akkermann@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: annely.akkermann@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 26h 25m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 26h 25m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (720 OE) esimene lugemine
2025-11-06 00:09XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 14m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamise eelnõu esimesel lugemisel. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas aruannet, märkides, et 2024. aasta oli majanduse jaoks keeruline, eriti tarbimiskindluse osas, kuigi fundamentaalnäitajad olid paranemas. Valitsussektori statistiline puudujääk ulatus 601 miljoni euroni (1,5% SKPst), mis oli oodatust väiksem tänu heale maksulaekumisele ja kulude kokkuhoiule. Aasta jooksul võeti vastu negatiivne lisaeelarve ning kehtestati julgeolekumaks ja tõsteti käibemaksumäära, mille peamine mõju avaldub järgnevatel aastatel. Riigikontroll auditeeris aruannet ja leidis, et see kajastab riigi finantsseisundit õiglaselt, kuid tegi märkusi Kaitseministeeriumi varude arvelevõtmise ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Kaitseväe sisekontrolli puuduste kohta, mis on korduv probleem. Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate arutelust, kus keskenduti eelkõige tulemusnäitajate (mõõdikute) ja rahastamise seose puudumisele. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE) teine lugemine
2025-11-06 00:02XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate komisjoni tööst, mis toimus 23. oktoobril ja 3. novembril. Eelnõu kohaselt vähendatakse kulusid 19,9 miljonit ja investeeringuid 12 miljonit, samas suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit eurot. Kulude vähendamine on peamiselt tingitud projektide ajagraafikute täpsustumisest ja vahendite ümberplaneerimisest järgnevatesse aastatesse. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi eelarvet 39 miljoni võrra Ukraina abistamiseks ja kaitseotstarbelisteks hangeteks.
Komisjon arutas Isamaa esitatud muudatusettepanekut, mille eesmärk oli vähendada keskvalitsuse kulusid täiendavalt 200 miljoni võrra (välja arvatud riigikaitse ning õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasud). Rahanduskomisjon otsustas jätta ettepaneku läbi vaatamata, kuna see ei vastanud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõuetele, puududes täpne arvuline sõnastus eelarvepildis. Aivar Kokk tõstatas küsimuse mootorsõidukimaksu registreerimistasu laekumise prognoosidest, millele Akkermann vastas, et Rahandusministeerium esitab tulude vähenemise osas muudatusettepaneku kolmandaks lugemiseks. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja lühendada muudatusettepanekute esitamise tähtaega kiirema menetluse vajadusest tulenevalt.
... and 146 more päevakorra punkti
Yoko Alender
19 päevakorra punkti
19/19 AI kokkuvõtetega (100.0%)
19/19 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Yoko Alender
E-post: yoko.alender@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
E-post: yoko.alender@riigikogu.ee
Sugu: FEMALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 19m
Staaž parlamendis: 10 aastat
Kogu kõneaeg: 5h 19m
Päevakorra punktid:
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) teine lugemine
2025-11-11 14:40XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 teine lugemine. Ettekandjaks oli keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Eelnõu peamine eesmärk on patareide ja akude direktiivi ülevõtmine ning väärtuslike materjalide, nagu muldmetallide, ringlussevõtu parandamine elektroonika- ja akujäätmetest.
Keskkonnakomisjon vaatas teiseks lugemiseks ettevalmistamisel läbi neli muudatusettepanekut, mis keskendusid elektroonikajäätmetele ja digiplatvormide vastutusele. Olulisim muudatus puudutas digiplatvorme (nt Temu ja teised väljaspool EL-i tegutsevad edasimüüjad), luues neile võimaluse registreerida end tootjana ja täita laiendatud tootjavastutuse (LTV) kohustusi oma tuhandete kauplejate eest. See peaks süsteemi tooma suuremat õiglust ja suurendama ringlusse jõudvate materjalide hulka. Ettekandes rõhutati ka vajadust parandada akude kogumise sihtarvude täitmist (praegune 40–42% asemel on eesmärk 65%) ning laiendada teavitustööd kogumispunktide osas suuremates kaubanduskeskustes. Keskkonnakomisjon toetas kõiki muudatusettepanekuid konsensuslikult. Läbirääkimisi ei avatud ning kõik neli juhtivkomisjoni esitatud muudatusettepanekut arvestati täielikult. Eelnõu teine lugemine lõpetati.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:31XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimest lugemist. Ettekandjaks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus taastuvenergia rajatiste (päikese- ja tuulepargid) ehitamiseks aladele, millel kehtib kaevandamisloa, eriti ammendunud karjääridesse või turba tootmisaladel. See peaks kiirendama üleminekut kliimaneutraalsusele ja lihtsustama kaevandusalade korrastamist, vähendades bürokraatiat väiksemate (kuni 15 ha) mäeeraldiste ja turbatootmisalade (kuni 150 ha) puhul. Minister Sutt rõhutas, et muudatused aitavad mitmekesistada maakasutust ja ergutada majandustegevust, ilma et korrastamise kvaliteet kannataks.
Debati käigus tõstatusid mitmed kriitilised küsimused. Rain Epler (EKRE) vaidlustas eelnõu ideoloogilise suunitluse, hoiatades, et see seab riigi kliimaeesmärgid majandusliku otstarbekuse ette ning lukustab potentsiaalselt aktiivsed põlevkivi- ja turbavarud 50 aastaks taastuvenergia arenduste alla, mis ohustab Eesti energiajulgeolekut. Tiit Maran (SDE) tunnistas eelnõu vajalikkust, kuid pidas seda "tooreks", kritiseerides Kliimaministeeriumi analüüsi ühekülgset lähenemist. Ta tõi esile, et eelnõu ei arvesta piisavalt elurikkuse ja kliimaaspektidega, eriti 150-hektariliste turbaväljade puhul, mille niisutamata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse CO2 emissiooni. Minister Sutt kinnitas, et taastamiskohustus jääb arendajale ning kaevandamisloa omanikud saavad ise otsustada, kas näevad alal ärilist perspektiivi.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE) esimene lugemine
2025-10-15 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) esimene lugemine
2025-09-23 13:45XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 676 esimest lugemist. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu akumääruse nõuded. Määrus hõlmab kõiki patareisid ja akusid, alates väikestest kuni elektriautode ja suurte energiasalvestiteni, seades eesmärgiks keskkonnasäästlikuma tootmise, vastupidavuse ja materjalide ringlussevõtu. Oluliste muudatustena toodi välja digitaalse tootepassi nõue akudele (andmed päritolu ja käitluse kohta) ning kohustus tagada akude vahetatavus seadmetes alates 2027. aastast. Eelnõu on suuresti tehniline, eemaldades dubleerivaid sätteid, kuid sisuline muudatus puudutab tootjavastutust: edaspidi peavad tootjate ühendusega liituma ka kõik elektrisõidukite, kergliikurite ja tööstuslike akude maaletoojad, et vältida jäätmekäitluskulude jäämist riigi kanda.
Arutelul tekkis elav diskussioon kulude ja tarbija õiguste üle. Kalle Grünthal väljendas muret, et uus määrus võib piirata tarbija õigust akusid ise eemaldada ja remontida, teenides seeläbi suurtootjate huve. Minister Leis selgitas, et määrus ise remonti ei keela, vaid akude eemaldamise keerukus on pigem tehniline küsimus. Mart Maastik ja Henn Põlluaas kahtlesid ministri väites, et uued kohustused (nt akupass) ei too kaasa bürokraatiat ega kulu suurenemist tarbijale. Minister kinnitas, et akupassi kohustus lasub tootjal ning Euroopa Liidu mõjuhinnangu kohaselt tõuseb väikeste akude hind 0,5–2 euro võrra, mis arvestatakse toote hinna sisse. Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender kinnitas, et süsteem tagab tarbijale kõikide akude tasuta käitlemise ja kogumisvõrgustik on juba suures osas olemas.
... and 14 more päevakorra punkti
Anti Allas
159 päevakorra punkti
159/159 AI kokkuvõtetega (100.0%)
159/159 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Anti Allas
E-post: anti.allas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: anti.allas@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 27h 33m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 27h 33m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)
2025-11-10 17:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.
Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06 00:33XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikontrolör Janar Holm esitas Riigikogu ees ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest aastatel 2024–2025, keskendudes transpordi ja liikuvuse valdkonnale ning riigieelarve süsteemsetele probleemidele. Holm kritiseeris teravalt tegevuspõhise riigieelarve reformi ebaõnnestumist, märkides, et kavandatavad muudatused riigieelarve baasseaduses on sisutud ega suurenda parlamendi kontrolli rahakasutuse üle. Ta rõhutas, et eelarve eesmärgid on sageli ebarealistlikud ja lahus tegelikest võimalustest, luues seeläbi pettumust ja võõrandumist.
Transpordisektoris tõi Holm esile massiivse rahastamispuudujäägi (vähemalt 1,35 miljardit eurot perioodil 2026–2030) olemasolevate kohustuste ja eesmärkide täitmiseks, nagu teede seisukorra säilitamine ja Rail Balticu rahastamine. Ta tõi näiteid ka teistest valdkondadest (sotsiaalhoolekanne, haridus), kus riik ei suuda rahapuuduse tõttu täita seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks käsitles riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiseid süsteemseid probleeme arvepidamises ja töökorralduses, sealhulgas 9,6 miljoni euro suurust tardunud ettemaksu, mis on toiminud intressivaba laenuna maksumaksja kulul. Holm rõhutas, et kuigi ministeeriumide arvepidamine on valdavalt korras, vastutab Rahandusministeerium süsteemi toimimise ja reeglite järgimise eest, mitte ei saa vastutust ministeeriumidele poetada. Järgmine aastaaruanne keskendub tervishoiu suundumustele.
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
... and 154 more päevakorra punkti
Arvo Aller
239 päevakorra punkti
239/239 AI kokkuvõtetega (100.0%)
239/239 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Arvo Aller
E-post: arvo.aller@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: arvo.aller@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 36h 1m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 36h 1m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine
2025-11-05 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teist lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli viia maksuseadus kooskõlla põhiseadusega, arvestades õiguskantsleri märkusi. Muudatused puudutavad maksustamisperioodi lühendamist juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (hävimine, vargus, riigist väljaviimine). Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) rõhutas, et tegemist on vajaliku vigade parandusega ja maksuseaduste kohandamine on igapäevane töö.
Arutelu oli äärmiselt kriitiline. Opositsioonierakonnad (EKRE, Isamaa, Keskerakond) süüdistasid koalitsiooni jäärapäisuses, kuna samadele puudustele juhiti tähelepanu juba eelnõu esialgsel menetlemisel, kuid need lükati jõuga tagasi. Kriitikud väitsid, et parandused tehakse vaid seetõttu, et õiguskantsler sekkus, vältimaks põhiseaduslikku kriisi. Opositsioon nõudis korduvalt mootorsõidukimaksu täielikku tühistamist, tuues esile selle ebaõigluse, madala laekumise (prognoositust kaks korda väiksem) ning negatiivse mõju maaelule ja autoostjate käitumisele. Akkermann kaitses maksu kui õiglast viisi koguda raha teede ja liikluskorralduse kulude katteks, märkides, et sotsiaaltoetusi on maksu arvelt juba suurendatud.
... and 234 more päevakorra punkti
Vladimir Arhipov
180 päevakorra punkti
180/180 AI kokkuvõtetega (100.0%)
180/180 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Vladimir Arhipov
E-post: vladimir.arhipov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: vladimir.arhipov@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 28h 1m
Staaž parlamendis: 1 aastat
Kogu kõneaeg: 28h 1m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine
2025-11-11 13:22XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 15m
AI kokkuvõte: Riigikogu istung algas hääletusega istungi pikendamise üle, mille Eesti Reformierakonna fraktsioon oli teinud ettepaneku pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ettepanek leidis toetust (60 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). Seejärel asuti arutama Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 722 OE, mis tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Ettekandja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) rõhutas, et eelnõu peamised motiivid on julgeoleku tagamine, poliitilise sõnumi edastamine ja sanktsioonide parem rakendamine. Ta tunnistas, et piiri sulgemine tooks kaasa ebamugavusi piiriäärsetele elanikele (nt Setomaal), kuid leidis, et riigi turvalisus kaalub need probleemid üles. Debati käigus kritiseerisid Keskerakond ja Reformierakond eelnõu läbimõtlemata iseloomu ja kohalike elanike ignoreerimist. EKRE toetas eelnõu, kuid kritiseeris Isamaad poolikute lahenduste pakkumise eest, rõhutades samas kasvavat venestumise ohtu. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) saatis eelnõu lõpphääletusele, kus see ei leidnud toetust (20 poolt, 47 vastu).
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) teine lugemine
2025-11-05 22:24XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 694 teist lugemist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas eelnõu sisu, mille kohaselt kehtestatakse lastega peredele 100-eurone aastane maksuvähendus iga alla 18-aastase lapse eest, rakendudes tagasiulatuvalt 2025. aastast. Samuti vähendatakse oluliselt enam kui seitsme istekohaga M-kategooria väikebusside maksumäära, kohaldades N-kategooria maksumäära, mis toetab lasterikkaid peresid ja puuetega inimesi. Akkermann selgitas, et muudatus puudutab 150 000 maksumaksjat ja annab peredele kokku üle 16 miljoni euro. Opositsioon kritiseeris eelnõud teravalt, nimetades seda kosmeetiliseks paranduseks, mis ei korva varasemaid peretoetuste kärpeid, ja nõudes automaksu täielikku tühistamist. Eriti tõsteti esile puuetega inimeste erisuste puudumist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek nr 3, mis nägi ette maksuvabastuse raske või sügava puudega isikutele, lükati hääletusel tagasi. Juhtivkomisjon tegi eelnõusse kuus konsensuslikku muudatust ja teine lugemine lõpetati.
Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine
2025-11-05 21:04XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 teist lugemist. Eelnõu peamine eesmärk oli viia maksuseadus kooskõlla põhiseadusega, arvestades õiguskantsleri märkusi. Muudatused puudutavad maksustamisperioodi lühendamist juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist (hävimine, vargus, riigist väljaviimine). Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) rõhutas, et tegemist on vajaliku vigade parandusega ja maksuseaduste kohandamine on igapäevane töö.
Arutelu oli äärmiselt kriitiline. Opositsioonierakonnad (EKRE, Isamaa, Keskerakond) süüdistasid koalitsiooni jäärapäisuses, kuna samadele puudustele juhiti tähelepanu juba eelnõu esialgsel menetlemisel, kuid need lükati jõuga tagasi. Kriitikud väitsid, et parandused tehakse vaid seetõttu, et õiguskantsler sekkus, vältimaks põhiseaduslikku kriisi. Opositsioon nõudis korduvalt mootorsõidukimaksu täielikku tühistamist, tuues esile selle ebaõigluse, madala laekumise (prognoositust kaks korda väiksem) ning negatiivse mõju maaelule ja autoostjate käitumisele. Akkermann kaitses maksu kui õiglast viisi koguda raha teede ja liikluskorralduse kulude katteks, märkides, et sotsiaaltoetusi on maksu arvelt juba suurendatud.
Hinnatõusu mõju Eesti inimestele
2025-11-05 15:40XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõte: Istungil käsitleti sotsiaalminister Karmen Jolleri vastust Riigikogu liikme Vladimir Arhipovi küsimusele hinnatõusu mõju ja hooldusreformi kohta. Arhipov kritiseeris hooldusreformi, väites, et see ei ole vähendanud omavalitsuste koormust, vaid hoopis suurendanud kulusid, muutes hooldekodud kallimaks ja pannes pered surve alla. Ta küsis, miks peavad omavalitsused maksma üha suurema osa kuludest ja kuidas riik tagab teenuste kättesaadavuse hinnatõusu tingimustes.
Minister Joller rõhutas, et reform on olnud edukas, võimaldades üle tuhande inimese hooldekodudesse suunduda, mis näitab kättesaadavuse paranemist. Ta tõi esile, et riik on eraldanud omavalitsustele toetuseks ligikaudu 76 miljonit eurot ja et inimeste omaosalus hooldekodu maksumuses on oluliselt langenud (81% kaetud). Joller lubas vaadata järgmise aasta lõpuks üle kõik ettepanekud KOV-ide rahastamise suurendamiseks. Lisaküsimuses esitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart terava kriitika ministri aadressil seoses delikaatsete andmete käitlemise ja Tervisekassa kulutustega (reklaam, nõustamine). Joller vastas, et Kovalenko-Kõlvart ületas korruptsioonivastase erikomisjoni volitusi, püüdes ebaseaduslikult välja nõuda eriliigilisi isikuandmeid, millele tal puudub järelevalveõigus. Minister süüdistas Kovalenko-Kõlvartit ebaeetilises käitumises ja seaduste mittetundmises, mille järel istungi juhataja lõpetas teema käsitlemise, kuna see väljus registreeritud küsimuse raamest.
... and 175 more päevakorra punkti
Vadim Belobrovtsev
253 päevakorra punkti
253/253 AI kokkuvõtetega (100.0%)
253/253 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Vadim Belobrovtsev
E-post: vadim.belobrovtsev@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: vadim.belobrovtsev@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 81h 2m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 81h 2m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
14 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 47m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
Majandus- ja tööstusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-11-06 12:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 44s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunktiks oli majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2025. aastal. Minister Keldo esitas optimistliku ülevaate Eesti majanduse taastumisest, tuues esile paranenud kindlustunde ja ekspordi kasvu. Strateegia keskmes on julgeoleku tagamine (vähemalt 5% SKP-st kaitsekuludeks), bürokraatia vähendamine (eesmärk liikuda reaalaja majanduse poole, säästes ettevõtjatele 132 miljonit eurot viie aasta jooksul) ning investeeringute soodustamine, sealhulgas 100 miljoni euro suuruste suurinvesteeringute toetusmeetme loomine.
Arutelus käsitleti mitmeid olulisi teemasid, nagu regionaalpoliitika (ettevõtlustoetuste suunamine väljapoole tõmbekeskusi), noorte töötuse probleemi lahendamine haridusreformi ja paindlikuma tööõiguse kaudu ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute suurendamist. Kriitikat ja küsimusi tekitas energeetikavaldkond, eriti taastuvenergia arendamise kiirus ja kohalike kogukondade vastuseis planeeringutele. Samuti arutati maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusu ärajätmise mõju sisetarbimisele ja keskklassile. Fraktsioonide läbirääkimistel vaidlesid esindajad ministri optimismi ja roheenergia konkurentsivõime üle, viidates nii majanduslanguse põhjustele kui ka riigikaitsega seotud riskidele.
Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu (739 SE) esimene lugemine
2025-10-23 13:10XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta esitas Riigikogule Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (NIS2 direktiivi ülevõtmine) eelnõu 739 esimesel lugemisel. Minister rõhutas seaduse vajalikkust küberohtude kiire kasvu tõttu, tuues näiteks eduka rahvusvahelise politseioperatsiooni SIMCARTEL ja küberrünnakud Eesti haiglate vastu. Eelnõu peamine eesmärk on tõsta küberturvalisuse taset Euroopa Liidus ja ühtlustada reegleid.
Eelnõu laiendab rangemate küberturvalisuse nõuete kohaldamist umbes 3000 uuele organisatsioonile, tõstes subjektide koguarvu Eestis ligikaudu 6500-ni. Oluline muudatus on ka see, et küberturvalisuse eest vastutab edaspidi terve organisatsioon, mitte ainult konkreetne elutähtis teenus. Minister kinnitas, et eesmärk oli vältida Euroopa Liidu õiguse ülekuldamist ning tutvustas uut "valgusfooriga" tabelit, mis aitab hinnata ülevõtmise täpsust. Arutelude käigus tõstatati küsimusi eelnõu keerulise sõnastuse (viidates advokatuuri ja ITL-i kriitikale) ja puuduva majandusliku mõjuanalüüsi kohta. Minister vastas, et täpset kulu on keeruline hinnata, kuid riik pakub uutele subjektidele kolmeaastast üleminekuaega, toetusmeetmeid ja tasuta veebikursusi.
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu toetas eelnõu üldpõhimõtteid, märkides vajadust viia eelnõu kooskõlla teiste menetluses olevate seadustega. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (692 SE) teine lugemine
2025-10-23 13:01XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 5m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 692 teist lugemist. Rahanduskomisjoni nimel kandis ette Diana Ingerainen, kes teatas, et komisjon arutas eelnõu 14. ja 21. oktoobril ning otsustas konsensuslikult teise lugemise lõpetada ja viia läbi lõpphääletuse.
Debati käigus esitati mitmeid küsimusi, mis keskendusid lepingu majanduslikule põhjendatusele ja Eesti-Omaani kaubavahetuse tasemele. Saadikud (Vadim Belobrovtsev, Lauri Laats, Peeter Ernits, Rene Kokk, Priit Sibul) tundsid huvi, millised konkreetsed lisahüved Eestile kaasnevad, millised on kaubavahetuse mahud ning millised ettevõtlusliigid on lepingust huvitatud. Ettekandja Diana Ingerainen tunnistas, et komisjonis ei küsitud ega saadud ülevaadet konkreetsetest rahalistest summadest ega laiemast majanduslikust vaatest, kuid mainis, et initsiatiiv lepingu sõlmimiseks tuli eelkõige IT-ettevõtetelt. Peeter Ernits kritiseeris komisjoni tegevust, süüdistades seda valitsuse "kummitemplina" tegutsemises. Samuti tõstatati küsimus Omaani autoritaarse režiimi ja inimõiguste piirangute kontekstis sellise lepingu sõlmimise sobivusest. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, viidi eelnõu lõpphääletusele.
Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimene lugemine
2025-10-22 18:02XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
18 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 47m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 669 esimesele lugemisele, mille eesmärk oli muuta 1. juuni (Lastepäev) riigipühaks ja puhkepäevaks. Eelnõu ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et see on peresõbralik samm, mis tugevdaks peresuhteid ja annaks vanematele võimaluse lastega koos aega veeta. Ta tõi esile, et ideed toetab 36 autoriteetset organisatsiooni, ning märkis, et Eestis on puhkepäevi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähe. Belobrovtsev kritiseeris valitsuse vastuseisu, mis oli esitatud Justiits- ja Digiministeeriumi poolt, viidates peamiselt mõjuanalüüsi puudumisele, kuigi idee ise tunnistati positiivseks. Mitmed saadikud (SDE, Isamaa) väljendasid eelnõule tugevat toetust, rõhutades laste väärtustamise ja demograafilise olukorra parandamise olulisust. Põhiseaduskomisjoni ettekandja Jaak Valge (EKRE) selgitas, et komisjonis ei suudetud eelnõu tagasilükkamise osas otsust vastu võtta (hääletus 4 poolt, 4 vastu). Kuna täiskogus ei teinud ükski fraktsioon ettepanekut eelnõu tagasi lükata, lõpetati esimene lugemine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel hääletuseta.
... and 248 more päevakorra punkti
Enn Eesmaa
14 päevakorra punkti
14/14 AI kokkuvõtetega (100.0%)
14/14 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Enn Eesmaa
E-post: enn.eesmaa@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: enn.eesmaa@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 22 aastat
Kogu kõneaeg: 46m
Staaž parlamendis: 22 aastat
Kogu kõneaeg: 46m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu (706 OE) teine lugemine
2025-11-05 19:59XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 706 teist lugemist, millega pikendatakse Kaitseväe kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (EUMAM Mozambique). Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa kandis ette, et juhtivkomisjon kiitis eelnõu konsensuslikult heaks ning tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja eelnõu lõpphääletusele panna, kuna muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu pikendab kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega 2026. aasta 31. detsembrini.
Läbirääkimistel esines Rain Epler, kes selgitas missiooni tausta, mis on seotud Mosambiigi Cabo Delgado provintsis avastatud gaasimaardlate ja kohaliku elanikkonna mässuga tulude ebavõrdse jaotamise tõttu. Epler kritiseeris missiooni kui Euroopa silmakirjalikkuse näidet, kus fossiilkütuste vajadus kaalub üles varasemalt rõhutatud inimõiguste kaitse, kuna tehakse koostööd korruptiivse valitsusega. Lõpphääletusel võeti otsus vastu 53 poolthäälega.
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15 19:06XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.
Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti valikud ja võimalused Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalises eelarves" arutelu
2025-10-15 17:23XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu (706 OE) esimene lugemine
2025-09-24 20:30XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 40s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 706, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (EUTM Mozambique). Ettekandjaks oli kaitseminister Hanno Pevkur.
Minister Pevkur selgitas, et missioon algatati 2021. aasta juulis ning kuigi julgeolekuolukord on paranenud, näevad 11 osalevat riiki vajadust missiooni jätkamiseks. Eesti panustaks missiooni ühe ohvitseriga, ning operatsiooni kulud on ligikaudu 40 000 eurot. Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa andis ülevaate komisjoni tööst, rõhutades, et tegemist on Eesti ainsa missiooniga Aafrika mandril ning panustatakse solidaarselt teiste EL-i liikmesriikidega. Eelnõu kinnitab valmisolekut jätkata panustamist kuni 2026. aastani kuni kolme kaitseväelasega, kuigi tegelikult räägitakse ühe õigusnõuniku saatmisest, kelle ülesanne on nõustada missiooniülemat ja koolitada kohalikke relvajõude inimõiguste küsimustes. Riigikaitsekomisjon toetas eelnõu üksmeelselt.
Istungi rakendamine
2025-09-04 12:58XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu istungite aruanne hõlmab mitme istungjärgu (III, IV, V, VI) tööd, mida iseloomustasid teravad poliitilised vastasseisud ja ulatuslik obstruktsioon, eriti seoses valitsuse maksupoliitika ja parlamendi töökorraldusega. Istungite alguses vahetati uue aasta puhul tervitusi, kuid suur osa ajast kulus päevakorra kinnitamisele ja menetluslike küsimuste arutamisele. Opositsioon (eelkõige EKRE ja Keskerakond) vaidlustas korduvalt juhatuse otsuseid eelnõude menetlemise korra, muudatusettepanekute paketeerimise ja resolutsioonide vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse (51 häält) osas.
Esitati mitu umbusaldusavaldust erinevatele ministritele (sh Kallas, Riisalo, Joller, Pakosta, Alender, Ligi, Svet), mis näitab sügavat usalduskriisi täitevvõimu vastu. Juhatus oli sunnitud 14. veebruaril obstruktsiooni tõttu eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ajutiselt lõpetama. Sisulistest teemadest domineerisid mootorsõidukimaks (mille tühistamiseks esitati korduvalt eelnõusid), õpetajate palgakriis ja streik, riigikaitse rahastamine ja julgeolek (piirikontroll, moona soetamine) ning sotsiaalvaldkonna probleemid (hooldereform, demograafia). Samuti arutati e-hääletamise turvalisuse ja läbipaistvuse küsimusi.
... and 9 more päevakorra punkti
Rain Epler
304 päevakorra punkti
304/304 AI kokkuvõtetega (100.0%)
304/304 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Rain Epler
E-post: rain.epler@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: rain.epler@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 96h 35m
Staaž parlamendis: 2 aastat
Kogu kõneaeg: 96h 35m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
3 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 31m
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta (nr 814)
2025-11-10 19:39XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimist (nr 814) kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta, mille esitasid Varro Vooglaid ja teised EKRE fraktsiooni liikmed. Arupärimise ajendiks oli välisminister Margus Tsahkna avaldus, milles ta kinnitas Eesti valmisolekut panustada Ukraina julgeoleku tagamisse kuni kompaniisuuruse maaväe lahinguüksusega.
Arupärijate ettekandja Varro Vooglaid (pid: _wD0jSQ0aWg) rõhutas, et põhiseaduse § 128 kohaselt on Kaitseväe kasutamise otsustamise ainuõigus Riigikogul, mitte valitsusel või välisministril. Ta kritiseeris valitsuse esindaja avalikke kinnitusi olukorras, kus parlament pole vastavat otsust langetanud ega isegi arutanud. Vooglaid küsis, kas valitsus peab Tsahkna kinnitusi siduvaks, kas on tehtud riskianalüüs ning kas valitsus tugineb Kaitseväe saatmisel Riigikogu poolt igal aastal antavale blanketsele volitusele (kuni 100 kaitseväelast).
Peaminister Kristen Michal vastas, et Eesti on teavitanud liitlasi valmisolekust panustada tahtekoalitsiooni raames väljaõppeinstruktorite ja staabiohvitseridega, kuid rõhutas korduvalt, et igasugune üksuse saatmine Ukrainasse vajab enne tegevuse käivitamist Riigikogu mandaati. Michal lükkas tagasi arupärijate küsimuse Venemaa nõusoleku küsimise kohta, pidades seda "pentsikuks" ja märkides, et Ukraina toetamiseks ei pea agressorriigilt luba küsima. Ta kinnitas, et valitsusel ei ole kavas loobuda Ukraina toetamisest. Debati käigus süüdistasid arupärijad (eriti Martin Helme ja Mart Helme) peaministrit vastustest kõrvale hoidmises ja põhiseadusliku korra rikkumises, rõhutades, et Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse tähendaks Eesti astumist sõtta Venemaaga, mida EKRE peab vastutustundetuks. Peaminister lõpetas läbirääkimised, viidates, et arupärijate seisukohad Venemaa nõusoleku vajalikkusest sarnanevad Vene ametnike (Peskov, Lavrov) seisukohtadega.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-10 17:19XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Istung jätkas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 esimest lugemist, mis puudutas ettepanekut Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg vastas Riigikogu liikmete küsimustele, rõhutades, et komisjon on ODIHR-i raportis toodud soovitused edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile vajalike muudatuste algatamiseks. Arutelu keskendus e-hääletamise usaldusväärsuse kriisile ja süsteemi turvalisusele. Opositsioonipoliitikud (sh Rain Epler, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Martin Helme) kritiseerisid teravalt süsteemi läbipaistmatust, turvameetmete rikkumist ning asjaolu, et ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi, mis õõnestab demokraatia legitiimsust. Kiviberg vahendas Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe seisukohta, et e-hääletamine on kontrollitav ja vastab seaduse nõuetele, ning et ODIHR ei ole süsteemi ebausaldusväärseks pidanud. Läbirääkimistel toetasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa e-hääletamise peatamist, et taastada valimiste usaldusväärsus. Eelnõu pandi lõpphääletusele, kus see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
1 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30s
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
... and 299 more päevakorra punkti
Peeter Ernits
164 päevakorra punkti
164/164 AI kokkuvõtetega (100.0%)
164/164 AI kokkuvõtetega (100.0%)
Poliitikud: Peeter Ernits
E-post: peeter.ernits@riigikogu.ee
Sugu: MALE
E-post: peeter.ernits@riigikogu.ee
Sugu: MALE
Aktiivne:
Jah
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 49h 4m
Staaž parlamendis: 8 aastat
Kogu kõneaeg: 49h 4m
Päevakorra punktid:
Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (744 OE) esimene lugemine
2025-11-11 12:13XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 1m
AI kokkuvõte: Istung algas Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 744 aruteluga. Põhiseaduskomisjoni esindaja Timo Suslov tutvustas komisjoni arutelu, kus Martin Triipani kandidatuuri toetas enamus kohtute haldamise nõukojas ja Riigikohtu üldkogul. Komisjon otsustas konsensuslikult eelnõu täiskogu päevakorda võtta ja lõpphääletus läbi viia.
Riigikohtu liikme kandidaat Martin Triipan pidas lühikese, kuid sisuka ettekande, rõhutades oma 25-aastast advokaaditööd ning kolme põhimõtet, millest ta kohtunikuna lähtuks: põhjalikkus, kiirus ja koostöö. Järgnenud küsimuste voorus esitati Triipanile lai valik küsimusi, mis puudutasid nii ideoloogilisi teemasid (nt Istanbuli konventsioon, Euroopa Liidu õiguse ja põhiseaduse vahekord, rohepööre) kui ka õigussüsteemi praktilisi probleeme (kohtureform, menetluste efektiivsus, õigusabi kättesaadavus). Triipan rõhutas vajadust lähtuda põhiseadusest ja seadustest ning kinnitas, et taandab end asjade arutamisest, kus ta on varem menetlusosalisena seotud olnud (nt Nursipalu kaasuses). Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi salajane lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu vastu võeti. Istungi lõpus tekkis tehniline tõrge, mis takistas istungi pikendamise hääletuse läbiviimist enne uue päevakorrapunkti avamist, mistõttu kuulutati välja lühike vaheaeg.
Arupärimine kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta (nr 814)
2025-11-10 19:39XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
5 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 6m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimist (nr 814) kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta, mille esitasid Varro Vooglaid ja teised EKRE fraktsiooni liikmed. Arupärimise ajendiks oli välisminister Margus Tsahkna avaldus, milles ta kinnitas Eesti valmisolekut panustada Ukraina julgeoleku tagamisse kuni kompaniisuuruse maaväe lahinguüksusega.
Arupärijate ettekandja Varro Vooglaid (pid: _wD0jSQ0aWg) rõhutas, et põhiseaduse § 128 kohaselt on Kaitseväe kasutamise otsustamise ainuõigus Riigikogul, mitte valitsusel või välisministril. Ta kritiseeris valitsuse esindaja avalikke kinnitusi olukorras, kus parlament pole vastavat otsust langetanud ega isegi arutanud. Vooglaid küsis, kas valitsus peab Tsahkna kinnitusi siduvaks, kas on tehtud riskianalüüs ning kas valitsus tugineb Kaitseväe saatmisel Riigikogu poolt igal aastal antavale blanketsele volitusele (kuni 100 kaitseväelast).
Peaminister Kristen Michal vastas, et Eesti on teavitanud liitlasi valmisolekust panustada tahtekoalitsiooni raames väljaõppeinstruktorite ja staabiohvitseridega, kuid rõhutas korduvalt, et igasugune üksuse saatmine Ukrainasse vajab enne tegevuse käivitamist Riigikogu mandaati. Michal lükkas tagasi arupärijate küsimuse Venemaa nõusoleku küsimise kohta, pidades seda "pentsikuks" ja märkides, et Ukraina toetamiseks ei pea agressorriigilt luba küsima. Ta kinnitas, et valitsusel ei ole kavas loobuda Ukraina toetamisest. Debati käigus süüdistasid arupärijad (eriti Martin Helme ja Mart Helme) peaministrit vastustest kõrvale hoidmises ja põhiseadusliku korra rikkumises, rõhutades, et Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse tähendaks Eesti astumist sõtta Venemaaga, mida EKRE peab vastutustundetuks. Peaminister lõpetas läbirääkimised, viidates, et arupärijate seisukohad Venemaa nõusoleku vajalikkusest sarnanevad Vene ametnike (Peskov, Lavrov) seisukohtadega.
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10 18:37XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 36m
AI kokkuvõte: Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist peaminister Kristen Michalile seoses ründedrooni plahvatusega Tartumaal Elva vallas Koruste külas 2025. aasta augustis. Arupärimise tutvustas Mart Helme, kes rõhutas avalikkusele antud selgituste puudulikkust ja tõstatas küsimused Eesti õhuseire võimekuse ning intsidendi seose kohta Ukraina sõjaga. Helme tõi esile kahtluse, et tegemist oli Ukraina drooniga, mis sihtis Venemaa strateegilisi objekte, kuid sattus Eestisse segamise tõttu.
Peaminister Michal vastas 11 küsimusele, kinnitades, et droon ei startinud Eesti territooriumilt ning et Ukrainale ei ole antud luba Eesti õhuruumi ründeoperatsioonideks kasutada. Michal pidas intsidendi eest süüdlaseks Venemaad ja viitas drooni tuvastamise puudujääkide osas 2019. aasta otsustele piiriehituse eelarve kärpimisel, süüdistades kaudselt endist rahandusministrit Martin Helmet. Järgnenud läbirääkimistel süüdistasid EKRE liikmed (Martin Helme, Mart Helme, Rain Epler jt) valitsust ja Reformierakonda saamatuses riigikaitse arendamisel, eriti õhu- ja droonitõrje osas, vaatamata suurenenud kaitse-eelarvele. Mart Helme ja Peeter Ernits spekuleerisid, et Eesti võis olla teadlik Ukraina droonide lennutamisest Venemaa sihtmärkide suunas, viidates samal ajal toimunud Tallinna Lennujaama sulgemisele. Peaminister kaitses valitsuse tegevust, rõhutades ajalooliselt suuri kaitseinvesteeringuid ja lükates tagasi süüdistused vastutuse vältimises.
Arupärimine veebikasiinode maksulangetuse kohta (nr 806)
2025-11-10 17:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
4 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 17m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutelu keskendus Riigikogu liikmete (sh Jaak Aab, Riina Sikkut, Lauri Läänemets jt) peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimisele nr 806 veebikasiinode hasartmängumaksu langetamise kohta. Arupärimise esitaja Jaak Aab rõhutas, et valitsuse plaan langetada kaughasartmängude maksumäära kolmandiku võrra on vastuoluline, eriti arvestades, et samal ajal ei toetata toiduainete käibemaksu erandit. Aab tõi esile riskid hasartmängusõltuvuse suurenemisele, võlgnike arvu kasvule ja riigi mainele. Ta viitas Rahandusministeeriumi analüütikute varasematele seisukohtadele, mis kahtlevad maksulaekumise kasvus, ning Rahapesu Andmebüroo (RAB) muredele rahapesu kontrollimise keerukuse osas, kui ettevõtete juriidiline keha asub kolmandates riikides.
Peaminister Kristen Michal vastas, et eelnõu algatasid Riigikogu liikmed, mitte valitsus, ning selle eesmärk on tuua Euroopas tegutsevate kaughasartmängu firmade raamatupidamine ja maksutulu Eestisse, et suurendada kultuuri ja spordi rahastamist. Ta kinnitas, et riskide maandamiseks on planeeritud lisaressursid Maksu- ja Tolliametile ning RAB-ile, et kontrollida litsentsi taotlejate tausta. Debati käigus kritiseeris opositsioon (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme) teravalt valitsuse prioriteete, nimetades seda poliitikat Eesti muutmisena "Euroopa vangla- ja kasiinokeskuseks" ning vastandades kasiinoärimeestele tehtavaid soodustusi tavainimeste toimetulekuraskustele ja maksutõusudele.
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine" eelnõu (679 OE) esimene lugemine
2025-11-06 14:56XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2 sõnavõttu selle poliitiku poolt
Päevakorra kestus: 30m
AI kokkuvõte: Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 679 "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine". Eelnõu tutvustas Vadim Belobrovtsev, kes rõhutas, et e-hääletamine tuleks peatada kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Peamise ajendina tõi ta välja OSCE/ODIHR-i värske raporti, mis osutas tõsistele puudustele süsteemi usaldusväärsuses, läbipaistvuses ja valijate usalduse tagamisel, eriti seoses hääletamise salajasuse ja mõjutamise vältimisega (nt hooldekodudes). Belobrovtsev märkis, et e-valimiste usaldus on Eestis märgatavalt langenud (42% ei usalda) ning et Eesti kuulub e-hääletust regulaarselt kasutavate riikide hulka koos Venemaa ja Venezuelaga.
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta kinnitas, et valimisteenistus ei leidnud kohalike omavalitsuste valimiste korduslugemisel anomaaliaid ning et ODIHR-i raport oli õiguslik, mitte tehniline hinnang. Komisjon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, et soovitustega tegeletaks. Arutelu käigus rõhutasid opositsioonipoliitikud (Keskerakond ja EKRE) e-valimiste vaidlustamise keerukust ja süsteemi läbipaistmatust. Otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 häält). Arutelu lõpetati enne lõpphääletust ja see jätkub esmaspäeval.
... and 159 more päevakorra punkti