Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Kõneleja võtab tugevalt kriitilise seisukoha valitsuse majandus- ja rändepoliitika suhtes. Ta vastandub ekspansiivsele arenguteele ja odava tööjõu sissetoomisele, rõhutades vajadust liikuda suurema lisandväärtusega töökohtade loomise suunas. Teine peamine fookus on Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste suure osakaalu küsimus Eestis rahvusvahelise kaitse saajate hulgas, mida peetakse ebanormaalseks ja naeruväärseks. Poliitiline raamistik on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, seades kahtluse alla praeguse kursi mõju Eesti tootlikkusele ja julgeolekule.

Kõneleja vastustab tugevalt valitsuse plaani Tartu vangla väljarentimiseks, pidades seda ühe ebaõige sammu (vangla ehitamine) parandamiseks järgmise ebaõige sammuga. Seisukoht on suunatud riigi ebaefektiivsusele ja valedele majanduspoliitilistele argumentidele, rõhutades vajadust targemate töökohtade järele. Poliitiline raamistik on pigem tulemuspõhine, kritiseerides valitsuse tegevuse loogikat ja prioriteete.

Kõneleja rõhutab tugevalt demograafiat (madal sündimus) ja rahvuslikku mälu/julgeolekut (Tallinna Kaitseväe kalmistu olukord, näotuvastuskaamerate kasutamine) kui riigi tuumküsimusi. Ta on väärtuspõhiselt ja jõuliselt vastu massiimmigratsioonile ning kritiseerib valitsuse majanduspoliitikat, mis keskendub töökohtade loomisele tootlikkuse tõusu asemel. Stants on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse ja prioriteetide suhtes.

Poliitiline fookus on suunatud Eesti majandusliku konkurentsivõime ja tööjõu tootlikkuse järsule langusele. Esineja väljendab tugevat muret riigi majandusliku vabalanguse pärast, mis on väljendunud edetabelite kukkumises, ning nõuab vastutuse ja vigade allika tuvastamist. Tegemist on tugevalt tulemuspõhise (performance-driven) kriitikaga.

Kõige olulisem teema on erakondade rahastamise järelevalve organi (ERJK) funktsioon ja reformivajadus. Kõneleja vastandub tugevalt ERJK praegusele tegevusele, nimetades otsuseid kallutatuteks ja ebaõiglasteks. Poliitiline hoiak on suunatud pigem olemasoleva süsteemi parandamisele ja eneseregulatsiooni säilitamisele, mitte funktsioonide üleviimisele Riigikontrollile.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades, et ühiskonna juhtimine on poliitika ning riigi paremaks tegemine peab olema kooskõlas kodanike tahtega. Kõneleja väljendab skeptilisust Rail Balticu väljaehitamise suhtes, seades kahtluse alla, kas ühiskonna enamus seda projekti enam soovib. Poliitika raamimine on suunatud valitsuse tegevuse sotsiaal-demokraatliku legitiimsuse kontrollimisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt rahvuslik ja keelekeskne, vastandudes teravalt Haridus- ja Teadusministeeriumi poliitikale, mis soodustab ingliskeelestumist ja eesti teaduskeele ahenemist. Kõneleja rõhutab tungivalt vajadust muuta migratsioonipoliitikat eesti keele domineerimise tagamiseks avalikus ruumis. Samuti peab ta oluliseks kutse- ja rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamist, et see vastaks paremini Eesti tööturu vajadustele.