Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja poliitilisele juhterakonnale (Reformierakond), keda süüdistatakse potentsiaalselt ebaeetilises meediarahastuses. Kriitika on suunatud ka Delfi Meedia kontsernile, keda kahtlustatakse ajakirjandusliku surve intensiivistamises valitsuse poliitilistele vastastele riikliku toetuse ootuses.

Peamised vastased on Reformierakond (maksupoliitika ja lubaduste murdmise eest) ning endine siseminister Lauri Läänemets (SDE). Kriitika on intensiivne, süüdistades Läänemetsa ja julgeolekuasutusi ebatäpse info levitamises ja juhtumi kasutamises poliitilise kasu eesmärgil. Kõneleja viitab, et tegemist võis olla "poliitilise tellimuse" või "lavastusega", et upitada võimulolijaid.

Peamine kriitika on suunatud justiitsministri ja Reformierakonna vastu, keda süüdistatakse vastutuse vältimises ja koalitsioonikaaslaste (Timpson, Laanet, Lauri) kaitsmises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist kallutatust kui ka õigusriigi põhimõtete rikkumist, eriti seoses prokuröride järelevalve puudumisega. Esineja nõuab, et minister vastutaks ise oma tegude eest, mitte ei ajaks asju eelkäijate peale.

Kriitika on suunatud eelnõu menetlejate vastu seoses seadusloome ebaõige ajastusega, kus elulõpu tahteavaldus jõudis saali enne palliatiivse ravi tegevuskava. Väljendatakse ka tugevat vastuseisu Riigikohtu otsusele Paul Tammerti juhtumis, mis lõi pretsedendi vabasurma abistamisel. Vastuseis on peamiselt protseduuriline ja väärtuspõhine, mitte isiklik.

Peamine vastasseis on suunatud välisministri ja valitsuse vastu, kritiseerides teravalt nii välispoliitilisi otsuseid (Iisraeli vastased hääletused) kui ka ministri käitumist Riigikogu saalis. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii sisulist (poliitika) kui ka protseduurilist (ebakohane süüdistamine, ülbus) tasandit. Kõneleja ei välista kompromissi, vaid nõuab vastutust ja strateegia loomist.

Kriitika on suunatud tülitsevate lapsevanemate manipuleerivale käitumisele, kes kasutavad lapsi vahendina teise vanema vastu ja tegelevad sotsiaalmeedia tühistamisega. Samuti kritiseeritakse kaudselt praegust kohtusüsteemi, mis ei suuda tagada õiglust ilma täiendava sõltumatu eksperdi abita.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitavale valitsusele ja peaministrile, süüdistades neid majanduse halvas juhtimises ja inimeste elujärje halvendamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades valitsuse madalat toetust (80% valijatest ei toeta) ning nõudes erakorralisi valimisi. Lisaks kritiseeritakse Rootsi vangide üleviimise lepingut, tuues esile mainekahju ja julgeolekuaspektid.

Vastasseis on suunatud valitsuse või ministeeriumide tegevuse vastu, kritiseerides nende varasemaid vigu ja nõudes kiiret parandust. Kriitika on protseduuriline ja tulemuspõhine, keskendudes riigi käitumisele ja tööplaanidele, mis vajavad kohest muutmist.

Peamised vastased on koalitsioon ja Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt maksutõusude ja varasemate lubaduste rikkumise eest. Kriitika on suunatud nii poliitikale (inflatsioon, aktsiisid) kui ka usaldusväärsusele, nimetades peaministri juttu "infooperatsiooniks" või "tõe väänamiseks".

Peamine kriitika on suunatud ministri ja ministeeriumi strateegiliste valikute vastu, mis jätavad maapiirkondade teed vaeslapse ossa. Samuti kritiseeritakse riiki üldiselt selle eest, et ta ei taha anda KOV-idele raha kehtestatud kohustuste täitmiseks. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes taristu ja rahastamise ebaõiglasele jaotusele.

Opositsiooniline seisukoht on suunatud otse valitsusele ja ministritele, keda kritiseeritakse passiivsuse, ebapiisavate lahenduste pakkumise ja vastukäivate sõnumite eest (nt soopõhise hoolduse osas). Justiitsministri seisukohta, et "midagi pole teha", peetakse mitterahuldavaks. Kriitika on suunatud nii poliitilisele tegevusetusele (ennetuse puudumine) kui ka varasematele otsustele (lastetoetuste kärpimine).