Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kõneleja näitab asjatundlikkust meediapoliitika rahastamise ja eelarvedokumentide osas, viidates konkreetsetele lehekülgedele ja lisatabelitele. Erialane fookus on meediamajade toimepidevuse tagamisel ja riikliku toetuse jaotamise läbipaistvusel, eristades ERR-i toetust teistele meediamajadele antavast rahast.

Kõneleja näitab asjatundlikkust jäätmekäitluse ja ringlussevõtu teemadel, viidates EL-i eesmärkidele ja omavalitsuste kohustustele. Eriti põhjalik on ta sisejulgeoleku ja infosõja küsimustes, analüüsides Kapo aastaraamatu väiteid, auto omandiõigust ja varasemaid kokkupuuteid Siseministeeriumiga (sh Rahvastikuministrina 2019–2021).

Esineja näitab asjatundlikkust justiitsvaldkonnas, eriti seoses konkurentsiõiguse, vanglate haldamise ja prokuröride järelevalve küsimustega. Ta tunneb hästi ministrite vahetumise kronoloogiat (Raivo Aeg, Lea Danilson-Järg, Madis Timpson, Kalle Laanet, Maris Lauri) ja kasutab õigusriigi põhimõtteid puudutavat spetsiifilist terminoloogiat. Eraldi rõhutatakse vajadust uurida imporditud vangide profiili ja Kapo lisarahastust taustakontrolliks.

Esineja näitab asjatundlikkust palliatiivse ravi, bioeetika ja seadusloome protseduuride osas, viidates Sotsiaalministeeriumi tegevuskavade puudumisele ja eelnõu nüanssidele. Kasutab tehnilisi termineid nagu "palliatiivne ravi", "eutanaasia" ja "abistatud enesetapp" ning tugineb arstkonna, õigusekspertide (õiguskantsleri esindaja) ja bioeetika nõukogu seisukohtadele. Tsiteeritakse onkoloog Tiina Tasmuthit ja Eesti katoliku kiriku piiskoppi Philippe Jourdani.

Kõneleja näitab teadmisi välispoliitika ja julgeolekuküsimuste alal, viidates konkreetsetele ÜRO hääletuste kuupäevadele (2023. a detsember, 2024. a september) ja sündmustele (Alla Jakobsoni pöördumine, Palestiina esindaja külastus). Erialateadmised ilmnevad ka strateegilise kommunikatsiooni teema tõstatamisel seoses Hamasi ühepoolsete andmete levikuga Eesti avalikus ruumis. Samuti tehakse vahet Palestiina omavalitsusel ja riigil.

Kõneleja näitab spetsiifilisi teadmisi perekonnavaidluste kohtumenetlustest, sealhulgas laste suhtluskorra regulatsioonist ja tõendite (kirjalikud tõendid) kasutamisest. Mainitakse ka sotsiaalmeedia tühistamiskultuuri ja MTÜ-de rolli nende vaidluste kontekstis. Ekspertiis keskendub sotsiaalsete probleemide ja õigusprotsessi ristumiskohale.

Kõneleja demonstreerib teadmisi vaesuse näitajatest (suhteline vaesus, ÜRO 2030 eesmärgid) ja regionaalsetest erinevustest, viidates Statistikaameti andmetele. Erialane fookus on maksupoliitikal, tuues välja konkreetsed maksumäärad (nt 24% käibemaks ja tulumaks) ning kritiseerides 26 erineva maksuliigi kehtestamist ja nn maksuküüru kaotamise mõju madalapalgalistele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduse ja reaalainete valdkonnas, tuginedes oma õpetajakogemusele ja poja edule insenerina. Ta kasutab isiklikku näidet, et rõhutada tugeva reaalainete tausta majanduslikku väärtust (kõrge palgalootus ja palju pakkumisi). Samuti tegeleb ta majanduspoliitika kontseptsioonidega, nagu tootlikkus ja konkurentsivõime.

Ekspertiis ilmneb seadusandlikus protseduuris (kodukorra küsimused istungi juhatajale) ja fiskaalpoliitikas, kus käsitletakse detailselt aktsiisitõuse, tulumaksuküüru kaotamist ja kasumi maksustamist. Näidatakse üles huvi poliitilise rahastamise järele, viidates ERJK-le ja auditiarvete hüpoteetilisele arvutamisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust taristuvaldkonnas, eristades suuri riiklikke objekte (terminalid, magistraalid) väikestest kõrvalteedest. Erialateadmised ilmnevad ka kohalike omavalitsuste (KOV) rahastamisprobleemide ja vananeva elanikkonna hoolduskohustuste seostamisel teede olukorraga. Samuti küsib ta täpsustuse ministri ametinimetuse ja ministeeriumi struktuuri kohta.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi sotsiaalhoolekande järelevalve mehhanismidest, tuues esile Sotsiaalkindlustusameti (SKA) piiratud volitused (ainult tähelepanekud, mitte sanktsioonid) ja prokuratuuri rolli. Ta kasutab argumentides Riigikontrolli auditi tulemusi hooldekodude reformi ja rahastamismudeli kohta ning viitab demograafilisele statistikale Ida-Virumaa eestikeelse elanikkonna vähenemise kohta.