Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Poliitiline fookus on meediapoliitika kujundamisel ja riikliku rahastuse läbipaistvusel. Kõneleja vastandub tugevalt olukorrale, kus riiklik toetus muutub kas otseseks või kaudseks poliitilise lojaalsuse hinnaks valitsevale juhterakonnale. Eelkõige on rõhutatud mure Delfi Meedia kontserni võimaliku lisarahastuse ja selle seose pärast ajakirjandusliku kallutatusega Reformierakonna poliitiliste vastaste suhtes.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse majanduspoliitikat uute maksude ja kohustuste kehtestamise eest, mis suurendavad hindu ja väljaminekuid. Kõneleja on mures riigi julgeolekuasutuste usaldusväärsuse pärast, nõudes läbipaistvust ja vigade tunnistamist, eriti seoses poliitilise kasu eesmärgil manipuleerimisega. Stants on suunatud nii poliitika (jäätmereform) kui ka valitsuse tegevuse (kommunikatsiooni ausus) kritiseerimisele.

Poliitiline fookus on justiitsküsimustel, eriti vanglate haldamisel (vangide import, rendilepingud) ja konkurentsiõigusel. Esineja võtab tugeva kriitilise hoiaku ministri vastutuse vältimise ja ebaeetilise käitumise suhtes, rõhutades õigusriigi alusväärtuste ja prokuröride järelevalve vajadust. Seisukohad on tugevalt tulemuspõhised, kritiseerides valitsuse tegevusetust ja poliitilist kallutatust süüdistuste jagamisel.

Poliitiline fookus on elulõpu tahteavalduse eelnõu menetlemise ajastusel ja selle võimalikest tagajärgedest. Esineja rõhutab, et terviklik palliatiivne ravi peab olema kättesaadav ja selle tegevuskava vastu võetud enne, kui hakatakse reguleerima elu lõpetamise suunalisi küsimusi. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades elu ülimat väärtust ja maksimaalset ettevaatlikkust, et vältida libedat teed eutanaasiani.

Poliitiline fookus on Eesti juudi kogukonna turvalisusel ja Eesti välispoliitikal Iisraeli-Palestiina konflikti osas. Kõneleja väljendab tugevat vastuseisu Eesti ÜRO hääletustele, mis tema hinnangul toetavad Hamasi juhitavat Palestiina omavalitsust ja ohustavad kohalikku julgeolekut. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, nõudes riigilt selget strateegiat kogukonna kaitseks vihakõnede ja -tegude taustal.

Poliitiline rõhuasetus on suunatud peretülide ja laste suhtluskorra kohtuvaidluste lahendamisele, rõhutades vajadust kaitsta lapsi kui kõige kaitsetumat osapoolt. Seisukoht on reformimeelne, pakkudes välja konkreetse lahendusena sõltumatu eksperdi kaasamise kohtuniku otsustesse. Kadunud on usaldus kohtu vastu, mistõttu on vaja protseduurilist tugevdamist.

Kõneleja on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse majanduspoliitika ja maksutõusude (nn. maksufestival) teravale kritiseerimisele, mis tema hinnangul viib neljandiku elanikkonnast vaesusesse. Poliitiline fookus on tugevalt suunatud sotsiaalsele õiglusele, ääremaastumise peatamisele ja perede toimetuleku parandamisele. Seisukoht on jõuliselt tulemuspõhine, süüdistades valitsust Eesti majanduse konkurentsivõime hävitamises ja nõudes olukorrast väljapääsuks erakorralisi valimisi.

Poliitiline positsioon keskendub riigi tegevuse tulemuslikkusele ja vigade parandamisele, eriti majanduse tootlikkuse ja konkurentsivõime tõstmise kontekstis. Kõneleja nõuab valitsuselt ja ministeeriumidelt kiiret tagasivaatamist ja paranduste tegemist, rõhutades, et riik ei tohi olla "pealtvaataja rollis". Positsioon on tugevalt tulemuspõhine ja nõuab riigilt vastutust.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse maksutõusude (aktsiisid) vastustamisele inflatsiooni pidurdamise eesmärgil. Toetatakse eelnõusid, mis on rahva seas populaarsed (nt kellakeeramise lõpetamine), rõhutades, et valitsus peaks neid toetama. Poliitiline raamistik on suunatud valitsuse ebaõnnestumiste ja lubaduste murdmise rõhutamisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline ministeeriumi taristustrateegia suhtes, mis keskendub suurprojektidele (Rail Baltic, Via Baltica) maapiirkondade teede arvelt. Seisukoht on tulemuspõhine, rõhutades riigi suutmatust tagada kohalikele omavalitsustele piisav rahastus nende kohustuste täitmiseks. Kõneleja rõhutab, et kõrvalteede olukord on otseselt seotud maapiirkondade elanike püsimajäämisega.

Kõneleja võtab tugevalt vastanduva positsiooni valitsuse suhtes, keskendudes sotsiaalse turvalisuse puudujääkidele ja vastutuse puudumisele Pihlakodu juhtumi kontekstis. Poliitiline fookus on väärtuspõhine ja tulemuspõhine, nõudes riigilt selget vastutusahelat ja ennetusmeetmeid haavatavate ühiskonnaliikmete kaitseks. Samuti kritiseerib ta valitsuse demograafia- ja hariduspoliitikat, eriti Ida-Virumaal.