Kuude kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja on tugevalt automaksu vastu, kritiseerides valitsuse (Reformierakond, Eesti 200) suutmatust seda täies mahus tühistada, nimetades praegust lahendust "imelikuks, kummaliseks derivaadiks." Ta seab kahtluse alla valitsuse tegeliku tahte automaksu kaotamiseks ja kasutab tugevat väärtuspõhist raamistikku, viidates Reformierakonnale kui "uutele punastele." Poliitiline fookus on valitsuse lubaduste täitmise ja poliitilise ebaõnnestumise kritiseerimisel.

Kõneleja positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse juhtimisnõrkuse, usalduskriisi ja fiskaalse vastutustundetuse kritiseerimisele. Peamised poliitilised nõudmised on automaksu tingimusteta tühistamine, riigikaitse juhtimise parandamine ja kodanikuvabadusi piiravate seaduste tagasivõtmine. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine (juhtimisvead) ja väärtuspõhine (vabadus, usaldus), nõudes ennetähtaegseid valimisi usalduse taastamiseks.

Poliitiline positsioon on tugev opositsiooniline, süüdistades valitsust ebakvaliteetses ja "luuserlikus" poliitikas, mis on viinud Eesti majanduslanguse ja usalduskriisini. Peamised teemad on maksurahu kehtestamine ja valitsemiskulude drastiline vähendamine, nõudes negatiivse lisaeelarve esitamist. Toetatakse laiapindset riigikaitset, kuid nõutakse kulude katmist olemasoleva eelarve piires, mitte defitsiidi suurendamisega. Käsitlus on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes valitsuse ebakompetentsusele ja demokraatliku legitiimsuse puudumisele maksutõusude läbisurumisel.

Poliitiline fookus on majanduse destabiliseerimisel valitsuse maksutõusude ja regulatiivse kaose kaudu. Kõneleja on tugevalt vastu maksutõusude paketile (käibemaks, tulumaks, automaks) ja valitsuse ideoloogilisele energiapoliitikale (100% taastuvenergia eesmärk). Tema positsioon on jõudlusel ja fiskaalsel vastutusel põhinev, süüdistades valitsust "valelikus poliitikas" ja lubaduste murdmises valitsemiskulude vähendamise osas. Ta nõuab maksurahu kehtestamist ja negatiivse lisaeelarve vastuvõtmist.

Kõneleja peamine fookus on majanduskriisil ja valitsuse maksutõusudel, eriti automaksul ja aktsiisidel, mis on viinud Eesti Euroopa Liidu kõrgeima inflatsioonini. Seisukoht on tugevalt opositsiooniline, nõudes maksutõusude tagasipööramist ja valitsemiskulude vähendamist (negatiivne lisaeelarve). Kriitika on suunatud valitsuse ebakompetentsusele ja poliitika negatiivsele mõjule inimeste toimetulekule ja ostujõule.

Kõneleja positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse kriisijuhtimise ja otsustusvõimetuse (usalduskriis, ummikseis) teravale kritiseerimisele. Peamised poliitilised nõudmised on halduskoormuse vähendamine, riigikaitse võimete kiirendatud hankimine ja uute valimiste korraldamine (Saksamaa mudel) poliitilisest ummikust väljumiseks. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades valitsuse lubaduste ja tegude lahknevust.

Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse energiapoliitika ja maksutõusude suhtes, pidades neid Eesti majandusele ja ühiskonnale kahjulikuks. Peamised teemad on energiakindlus (nõudes juhitavat võimsust ja konkurentsivõimelist hinda), valitsuse juhtimise usaldusväärsus (umbusaldusavaldus peaministrile) ja eakate ostujõu kaitse. Opositsioon on tugevalt poliitika- ja soorituspõhine, süüdistades valitsust läbipaistmatus ja rabedas käitumises.

Domineerivad julgeoleku- ja majandusküsimused, eriti kiireloomuline laskemoona hankimine ja piiride sulgemine Venemaaga. Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse juhtimisnõrkuse, ideoloogiliste valikute ja maksutõusude kritiseerimisele. Peamine raamistik on riigi eksistentsiaalsete huvide (kaitse, varustuskindlus, demograafia) kaitsmine.