Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud kohustusliku kliimabürokraatia (kestlikkusaruanded) ja tsentraliseeritud andmebaasi loomise vastu, mida nähakse majandust koormavana ja põhiõigusi piiravana. Kriitika valitsuse suunal on intensiivne, süüdistades neid passiivses juhtimises ja bürokraatia kasvatamises. Fookus on majanduse konkurentsivõime kaitsmisel ja kodanike põhiõiguste tagamisel. Isamaa esindajana nõutakse valitsuselt aktiivset dialoogi EL-i tasemel kohustuste kõrvaldamiseks.

Tugev opositsiooniline hoiak, keskendudes valitsuse poliitika tagajärgedele ja demokraatliku legitiimsuse puudumisele. Peamised teemad on maksutõusude (eriti automaksu) vastustamine ja põhiõiguste (eraelu puutumatus, konfidentsiaalsus) kaitsmine riikliku jälgimise eest. Poliitiline raamimine on tulemuspõhine (majanduse konkurentsivõime halvenemine) ja väärtuspõhine (põhiseaduslikkuse erosioon).

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud kliimaautomaksu vastustamisele, mida peetakse läbikukkunud eksperimendiks ja ajalukku mitteminevaks veaks. Kõneleja nõuab maksu viivitamatut tühistamist ning kritiseerib valitsuse riigikeskset mõtteviisi, mis võtab inimestelt raha ära, et seda seejärel erandite kaudu tagasi jagada. Seisukoht on jõuliselt tulemuspõhine, rõhutades maksu halduslikku ja rahalist ebaõnnestumist.

Poliitiline positsioon on tugevalt eelnõu vastu, mis puudutab andmekaevet, isikute profileerimist ja superandmebaasi loomist, rõhutades, et see on samm teadmatusse. Seisukoht on väärtuspõhine, keskendudes vabaduse ulatusele ja õigusliku pretsedendi loomise ohtudele Eesti õiguskorras. Esindatakse Isamaa fraktsiooni seisukohta, tehes ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Poliitiline raamistik on kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, mis rikub hea õigusloome põhimõtteid.

Kõneleja võtab tugeva kriitilise hoiaku taristuministri pädevuse laienemise suhtes prügiküsimustele, rõhutades, et minister peaks tegelema oma põhivaldkondadega (teed, raudtee). Peamine seisukoht on suunatud eelseisva seaduse finantsmõju (uued ja tõusvad tasud) täpsele fikseerimisele ja läbipaistvusele, mis viitab jõulisele fookusele valitsuse tegevuse ja kulude kontrollimisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse läbipaistmatusele ja poliitilisele vastutusele. Kõneleja toetab justiitsminister Liisa Pakosta umbusaldusavaldust, viidates riigi läbikukkumisele Pihlakodu juhtumis ja poliitilise vastutuse puudumisele. Ta on kindlalt vastu Rootsiga sõlmitavale vanglarendi lepingule, rõhutades julgeolekuriske ja vajalike analüüside varjamist parlamendiliikmete eest.

Tugev vastuseis valitsuse maksupoliitikale ja eelarvedefitsiidi süvendamisele, rõhutades vajadust maksurahu ja valitsemiskulude vähendamise järele. Poliitiline raamistik on peamiselt jõudlusel põhinev, kritiseerides valitsuse finantsjuhtimise kvaliteeti ja usalduse kaotust ühiskonnas. Valitsuse tegevust nimetatakse "luuserlikuks poliitikaks" ja "valetavaks poliitikaks", mis on teinud Eestist hinnatõusu ja majanduslanguse tšempioni Euroopas.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud sisejulgeolekule ja valitsuse rabedale poliitikale seoses Rootsi vangide Eestisse toomisega. Kõneleja vastustab plaani tugevalt, rõhutades strateegilisi riske ja vajakajäämisi sotsiaal-majanduslikus ning julgeolekuanalüüsis. Framing on peamiselt protseduuriline ja väärtuspõhine, seades esikohale Eesti siseturvalisuse.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuskoalitsiooni suhtes, keskendudes õigusriigi põhimõtete rikkumisele ja demokraatia kvaliteedi langusele. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsemiskulude kasvu ja kiiret maksupoliitika muutmist, mis kahjustab õiguspärast ootust. Fookus on väärtuspõhine, rõhutades põhiseaduslikkuse ja seaduste ühetaolise kohaldamise tähtsust.

Poliitiline seisukoht on tugevalt opositsiooniline valitsuse majandus- ja energiapoliitikale, mida peetakse Eesti konkurentsivõime piduriks. Kõige olulisemad teemad on maksukoormuse kiire kasv, majanduslangus ja kliimabürokraatia, mille käsitluses puuduvad selged rahvuslikud huvid. Kõneleja kritiseerib valitsuse "pessimistlikku ja luuseri mentaliteeti", nõudes selle asemel majandusvabadust toetavat ja "võitja" kurssi. Kriitika on peamiselt suunatud valitsuse kehvale majanduslikule sooritusele ja poliitilisele juhtimisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse fiskaalpoliitika vastane, eriti mis puudutab defitsiiti ja kasvavaid valitsemiskulusid. Kõneleja nõuab negatiivse lisaeelarve esitamist, mis kataks vajalikud kulutused (nt riigikaitse) valitsemiskulude kärpimise arvelt. Keskendutakse valitsuse tegevuse ebakvaliteedile ja maksukoormuse tõusule, toetades samas laiapindse riigikaitse kulutusi. Valitsuse tegevust raamib kõneleja kui häbematuse tippu ja usalduskriisi suurendavat signaali.