Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Majandusvaated on tugevalt reguleerimise ja bürokraatia vähendamise poolt, rõhutades, et kohustuslikud aruandlused ja uued piirangud toovad kaasa suuri lisakulusid, mille maksavad kinni tarbijad. Toetatakse vaba turumajanduse põhimõtet, kus ettevõtted peaksid saama kestlikkusaruandlust teha oma parema äranägemise järgi, mitte kohustuslikus korras. Nähakse end majanduse konkurentsivõime kaitsjana.

Tugev vastuseis maksutõusudele, mis tema hinnangul tõstavad maksukoormuse üle 36% ja halvendavad majanduse konkurentsivõimet. Pooldab "tegelikku maksurahu" ja Reformierakonna maksuküüruprojekti ärajätmist. Kritiseerib riiklikku sekkumist, kus maksud kehtestatakse tagasiulatuvalt (Tallink) ja seejärel jagatakse valikuliselt toetustena tagasi, nimetades seda sotsialistlikuks või konkurentsi moonutavaks.

Majanduslikud vaated on tugevalt maksude vastased, eriti kui need toovad kaasa suuri halduskoormusi ja suuri kogukulusid ühiskonnale (veerand miljardit eurot). Eelistatakse ratsionaalseid lahendusi, mis väldivad riigikeskset raha kogumist ja keeruliste erandite jagamist.

Majandusvaated keskenduvad finantsregulatsioonile ja rahapesu tõkestamisele, tunnistades varasemaid probleeme (pangaskandaalid, krüptoraha). Kriitikat pälvib plaan muuta Eestit kaughasartmängu keskuseks seoses hämarate tegelike kasusaajatega. Rõhutatakse pangasaladuse tagamise ja ettevõtjate (Pangaliit, ettevõtjate nõukoda) kaasamise olulisust.

Majanduslikud vaated keskenduvad maksukoormuse läbipaistvusele ja kontrollile. Kõneleja nõuab detailset analüüsi uute ja tõusvate jäätmetasude maksumuse kohta, rõhutades muret selle pärast, kellele see koormus lõpuks asetub, viidates soovile kaitsta tarbijaid ja tootjaid liigsete kulude eest.

Ei ole piisavalt andmeid. Kuigi mainitakse justiitsministeeriumi kuluarvestust vanglarendi küsimuses, ei esita kõneleja laiemat majanduspoliitilist seisukohta maksude, kulutuste või regulatsioonide osas.

Pooldab maksurahu ja on kategooriliselt vastu kõigile maksutõusudele (käibemaks, tulumaks, automaks), nõudes nende kõrvalejätmist. Nõuab valitsemiskulude vähendamist ja negatiivse lisaeelarve koostamist, et ohjeldada jooksvat defitsiiti ja inflatsiooni. Kritiseerib valitsuse poliitikat, mis on viinud majanduslanguse ja hinnatõusu kiirenemiseni, ning toetab riigikaitse kulutusi, kuid olemasoleva eelarve piires.

Majanduslikud seisukohad keskenduvad kulude kontrollile ja maksumaksja huvide kaitsmisele. Kaheldakse valitsuse väidetes projekti kuluneutraalsuse kohta, viidates Pricewaterhouse'i analüüsile ja rõhutades, et rahaline mõju saab olema vähemasti kuluneutraalne, mis ei õigusta strateegilist riski.

Majandusvaated on fiskaalselt konservatiivsed, pooldades valitsemiskulude vähendamist ja vastandudes äärmiselt kiirele maksutõusude lainele (32+ uut maksu lühikese aja jooksul). Rõhutatakse majanduskeskkonna stabiilsuse ja õiguspärase ootuse tagamise vajadust. Kritiseeritakse tagasiulatuvaid kohustusi, mis teevad "ühiskonnale haiget ja halvendavad majanduse väljavaateid."

Toetab tugevalt majandusvabadust, regulatiivse stabiilsuse tagamist ja maksude alandamist, olles vastu valitsuse kehtestatud arvukatele uutele maksudele ja koormistele. Nõuab majanduse liiga väikese mahu ja valitsemise suhteliselt suure mahu probleemi lahendamist. Eelistab ettevõtluse inspireerimist ja energiahindade langetamist kodumaiste, energiajulgeolekupõhiste juhitavate ressursside abil.

Majandusvaated on tugevalt fiskaaldistsipliini pooldavad, vastandudes defitsiidile ja valitsemiskulude kasvule. Maksutõuse (sh 2% käibemaksu tõus) peetakse kahjulikuks, kuna need kiirendavad inflatsiooni ja vähendavad Eesti inimeste ja pensionäride ostujõudu. Valitsusel puudub kõneleja hinnangul igasugune inflatsioonitõrjepoliitika.