Kuude kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarveprotsesside (RES 2026–2029) osas, viidates Riigieelarve baasseadusele ja eelarve kontrolli komisjoni istungitele. Ta on pädev halduskulude ja IT-süsteemide tehniliste kulude küsimustes ning tunneb põhjalikult Riigikogu kodukorraseadust. Eeldab konkreetseid numbreid ja finantsplaneerimise läbipaistvust.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, viidates Riigikontrolli ametlikele kirjadele, moona- ja droonitõrjevõime soetamise detailidele ning Kaitseväe juhataja nõuannetele. Samuti on tal tugev majandus- ja rahanduspoliitiline kompetents, kasutades konkreetseid eelarvenumbreid (ETS2 330 miljonit, valitsemiskulude kasv 480 miljonit) ja juriidilisi teadmisi (põhiseadusvastasus, tagasiulatuv maksustamine, õiguspärase ootuse põhimõte).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarveanalüüsi vallas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid maksukoormuse ja valitsemiskulude kasvu kohta (nt 527 miljonit eurot valitsemiskulude tõusu). Tal on põhjalikud teadmised õigusriigi põhimõtetest, põhiseaduslikkuse järelevalve kanalite ahtusest ning andmekaeve ja isikupuutumatuse õiguslikest küsimustest. Samuti on ta kursis Euroopa Liidu regulatsioonidega (ETS-süsteem, kestlikkusaruandlus) ja nende finantsmõjuga Eesti ettevõtetele.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahandus- ja energiapoliitikas, kasutades konkreetseid numbreid ja viiteid (nt Riigikontrolli hinnangud, Hando Sutteri prognoosid, 38 000 eurot/MW). Ta on detailides kursis maksutõusude (käibemaks, tulumaks, aktsiisid) ja regulatiivsete koormistega (jäätmereform, elektritasud, kestlikkusaruandlus). Ta rõhutab valitsuse prognostilise võimekuse puudumist ja nõuab finantsmajanduslike mõjude selget väljatoomist.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust majandus- ja energiapoliitikas, kasutades spetsiifilisi andmeid ja prognoose (Eesti Pank 6% inflatsioon, Swedbank tööjõu tootlikkuse langus). Ta kasutab tehnilisi termineid energiasektoris (tasakaalustusreservi tasu, saartalitluse tasu, Estlink 2 sabotaaž) ja viitab rahvusvahelisele mereõigusele, näidates detailset teadmist seadusandluse ja finantsmõjude osas.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas, viidates konkreetsetele hangetele (1,6 miljardit eurot moonale, droonitõrjevõime) ja Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele. Samuti on ta pädev majandus- ja fiskaalküsimustes, tsiteerides Swedbanki ja Eesti Panga analüüse ning Riigikontrolli andmeid valitsemiskulude kasvu kohta. Lisaks näitab ta teadmisi Euroopa Liidu õigusest (kestlikkusaruanded) ja riigiõiguslikest küsimustest (välissuhtlemisseadus, denonsseerimine).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetikavaldkonnas, kasutades tehnilisi termineid (indekseerimine, varustuskindlus, Nord Pool) ning viidates Teaduste Akadeemia hinnangutele ja konkreetsetele rahalistele mahtudele (2,6 miljardit eurot). Samuti on ta kursis riigi rahanduse ja sotsiaalkindlustuse andmetega, tuues esile täpsed numbrid (üle 146 000 pensionäri netopensioni vähenemine) ja viidates riigikontrolöri ning õiguskantsleri hinnangutele. Välispoliitikas on ta teadlik Euroopa julgeolekukorralduse detailidest ja EL-i eelarvereeglite erandite taotlemisest.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust riigikaitse rahastamise ja energiapoliitika alal, opereerides konkreetsete numbritega (1.6 miljardit eurot moonale, 598 miljonit eurot RES-is, 1.4 senti/kWh mõju). Ta viitab korduvalt Kaitseväe juhatajate ja energiaekspertide nõuannetele ning Euroopa Liidu õigusaktidele (majandusjuhtimise määrus, elektrituru direktiiv). Samuti on ta kursis valitsuse eelarvestrateegia dokumentide ja õigusloome menetluse detailidega.