Kuude kaupa: Urmas Reinsalu

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

22 Sõnavõtud

Kõneleja pooldab fiskaalset läbipaistvust ja halduskulude vältimist, kritiseerides ajutiste lahenduste (automaksu derivaat) tekitatud raiskamist ja juhtimismüra. Ta nõuab riigieelarve strateegia koostamisel tulude ja kulude korrektset kajastamist, olles kriitiline vanglaprojekti kulude (6 miljonit eurot) esitamise suhtes ilma tuludeta.
09.2025

85 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt fiskaalse distsipliini ja valitsemiskulude kärpimise poolt, et pidurdada inflatsiooni, mida peab Euroopa Liidu kontekstis Eesti majanduse peamiseks probleemiks. Ta on vastu kaudsete maksude tõusule (käibemaks, ETS2, aktsiisid) ja tagasiulatuvale maksustamisele (meretranspordimaks). Ta kritiseerib võlakoormuse kiiret kasvu ja toetab ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse taastamist.
06.2025

75 Sõnavõtud

Majandusvaated on tugevalt fiskaalselt konservatiivsed, nõudes maksude alandamist ja maksurahu kehtestamist, et parandada Eesti konkurentsivõimet. Kritiseerib valitsuse poliitikat, mis on toonud kaasa majanduslanguse, kiireima hinnatõusu Euroopas ja üle miljardi euro täiendava maksukoorma. On vastu valitsemiskulude kasvule ja eelarvedefitsiidi püsivaks muutmisele, nõudes selle asemel kärpeid. Kritiseerib riigikeskset mõtteviisi, kus raha kogutakse maksudena kokku ja jagatakse siis valikuliselt toetustena tagasi (nt automaks, Tallinki toetused).
05.2025

63 Sõnavõtud

Majandusvaated on tugevalt maksutõusude vastased ja fiskaalsele vastutusele suunatud. Nõuab "maksurahu" kehtestamist, et tõrjuda inflatsiooni, mis teeb Eestist Euroopa hinnatõusu tšempioni. Hoiatab, et maksutõusud ja regulatiivsed koormised (jäätmereform, elektritasud) kahjustavad ettevõtlust ja nõuab valitsemiskulude vähendamist 300 miljoni euro ulatuses.
04.2025

43 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastu, nähes neid inflatsiooni peamise põhjustajana ja majanduse konkurentsivõime kahandajana. Ta propageerib fiskaalset distsipliini valitsemiskulude vähendamise kaudu (5% kokkuhoid). Ta kritiseerib valitsuse poliitikat, mis vähendab inimeste ostujõudu ja toob kaasa majanduskasvu, mis on tingitud peamiselt maksutõusudest, mitte reaalsest aktiivsusest.
03.2025

61 Sõnavõtud

Kõneleja on tugev maksutõusude vastane, kritiseerides valitsuse kehtestatud käibemaksu, auto-, maa- ja tulumaksu tõuse, mis vähendavad inimeste ostujõudu. Ta peab valitsuse majanduspoliitikat "majandusvaenulikuks" ja nõuab halduskoormuse vähendamist (kestlikkusaruanded). Ta propageerib negatiivse lisaeelarve abil valitsemiskulude vähendamist 300 miljoni euro ulatuses.
02.2025

26 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt maksutõusude (autode, tulumaksu, aktsiiside, käibemaksu) vastu, väites, et need kahandavad netosissetulekuid, süvendavad inflatsiooni ja takistavad majanduse taastumist. Ta nõuab valitsemiskulude vähendamist ja riigieelarve läbipaistvust, kritiseerides riigivõla kiiret kasvu. Ta toetab konkurentsivõimelist energiahinda ning väljendab tugevat poolehoidu ettevõtlusorganisatsioonide muredele valitsuse majandusvaenuliku poliitika pärast.
01.2025

58 Sõnavõtud

Tugev vastuseis maksutõusudele (käibemaks, aktsiisid, automaks), mida peetakse majanduse konkurentsivõimet kahjustavaks ja inflatsioonilist koormust suurendavaks. Kriitiline Reformierakonna "maksuküüru" projekti suhtes, mis väidetavalt neelab maksutõusudest saadud raha, mitte ei rahasta riigikaitset. Pooldab riigikaitse rahastamist sihtotstarbeliste võlakirjade abil ja EL-i vahendite (saastekaubanduse tulud) kasutamist.
12.2024

78 Sõnavõtud

Majandusvaated on tugevalt maksutõuse vastustavad, rõhutades, et valitsuse lähenemine ("maksustame Eesti majanduslangusest välja") on ebakompetentne ja süvendab majanduslangust. Ta nõuab valitsemiskulude sisulist kärpimist ja kritiseerib ettevõtluse investeeritud tulu maksusüsteemi "lörtsimist" avansiliste maksetega. Ta hoiatab, et maksutõusud toovad kaasa Eesti inimeste ostujõu kahanemise ja kiirendavad inflatsiooni.
11.2024

100 Sõnavõtud

Majandusvaated on tugevalt maksutõusude vastased, väites, et need suurendavad inflatsiooni ja süvendavad majanduslangust, muutes Eesti Euroopa "tšempioniks" mõlemas negatiivses näitajas. Pooldab valitsemiskulude reaalset kärpimist (sh 200 miljoni euro ülekantava raha vähendamist) ja bürokraatia vähendamist. Toetab ettevõtlusorganisatsioonide (40 organisatsiooni) seisukohti valitsuse "majandusvaenuliku poliitika" vastu.
10.2024

57 Sõnavõtud

Majandusvaated on tugevalt fiskaalselt konservatiivsed: vastustab uusi makse ja bürokraatiat ning nõuab valitsemiskulude olulist kärpimist (poole protsendi ulatuses SKP-st). Kaitseb ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastust, süüdistades valitsust majanduskeskkonna hävitamises ja majanduslanguse pikendamises. Viitab 40 ettevõtlusorganisatsiooni protestile, rõhutades ettevõtluse usalduse madalseisu.
09.2024

27 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastane, väites, et Kallase-Michali maksutõusud (üle miljardi euro) halvendavad majanduslangust, vähendavad ostujõudu ja suurendavad tööpuudust. Ta nõuab valitsemiskulude sisulist kärpimist, viidates, et kärped on "mikroskoopilised" ja tegelikult suurendatakse kulusid ümbertõstetega. Ta pooldab maksurahu ja konkurentsivõimelist elektrienergia hinda.
07.2024

23 Sõnavõtud

Pooldab majanduslanguse ajal maksutõusude edasilükkamist ja valitsemiskulude kohest vähendamist negatiivse lisaeelarvega. Kritiseerib maksutõuse (käibemaks, tulumaks, automaks, maamaks) kui majanduse taastumist edasi lükkavat ja inflatsiooni kiirendavat poliitikat. Väljendab muret keskklassi ja väiksema sissetulekuga inimeste toimetuleku pärast, kelle sissetulek väheneb maksutõusude tõttu.
06.2024

40 Sõnavõtud

Pooldab ranget eelarvedistsipliini ja valitsemiskulude sisulist vähendamist (ettepanek vähendada 0,5% SKP-st ehk 200 miljonit eurot). Vastustab uusi makse (automaks, maamaks) kui inflatsiooni tõstvaid ja majanduskliimat halvendavaid meetmeid. Peab Reformierakonna maksuküüru projekti riigile üle jõu käivaks ja vastutustundetuks, kuna seda rahastatakse laenuga. Kritiseerib valitsuse suutmatust kasutada ära EL-i vahendeid (500 miljonit eurot jäi eelmisel aastal kasutamata).
05.2024

63 Sõnavõtud

Kõneleja on tugev fiskaaldistsipliini pooldaja, nõudes valitsemiskulude kärpimist (0,5% SKP-st) ja vastutustundetute laenude vältimist jooksvate kulude katmiseks. Ta on kategooriliselt uute maksude (auto-, maa-, suhkrumaks) ja Reformierakonna maksuküüru kaotamise vastu, kuna see on riigile liiga kallis. Ta rõhutab majandusvabadust, tehnoloogianeutraalsust ja kritiseerib plaanimajanduslikku "kliimasotsialismi" rohepöördes.
04.2024

11 Sõnavõtud

Majandusvaated on tugevalt maksutõusude vastased, eriti uue maksu (magusa joogi maks) kehtestamise osas, mida soovitakse päevakorrast välja võtta. Samuti vastustatakse keskmise pensioni tulumaksuvabastuse kaotamist, mis viitab soovile kaitsta kodanike olemasolevaid rahalisi hüvesid ja vastuseisule maksupaketile.
03.2024

10 Sõnavõtud

Tugevalt maksutõusude vastane, nõudes majanduslanguse tõttu moratooriumi maksudele, et kaitsta ettevõtjaid ja inimeste toimetulekut. Kritiseerib valitsuse plaane uute koormiste kehtestamiseks, sealhulgas üleriigilise kodualuse maa maksuvabastuse kaotamist ja maamaksu tõusu maksimumkupli tühistamist. Näeb valitsuse fiskaalpoliitikat kindlustunnet lõhkuvana.
02.2024

33 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastu, eriti majanduslanguse ajal, nõudes kõigi kavandatavate maksude (automaks, julgeolekumaks, magustatud jookide maks) ärajätmist. Ta pooldab riigi rahanduse korrastamist keskvalitsuse bürokraatiakulude kokkutõmbamise ja regulatsioonide vähendamise kaudu. Ta rõhutab majanduse konkurentsivõime taastamist ja toetab ettevõtlusorganisatsioonide huve, kritiseerides valitsuse poliitikat kui "riigi riski".
01.2024

5 Sõnavõtud

Kõneleja pooldab kiiret tegutsemist majanduslangusest väljatulemiseks ja usaldusväärse majanduskeskkonna tekitamist, toetades selgelt ettevõtluse huve. Ta on tugevalt vastu valitsuse kavandatavatele maksutõusudele ja kritiseerib liialt optimistlikku tulude prognoosi. Nõutakse riigi rahanduspoliitilise väljavaate kiiret ülevaatamist ja investeeringute kiiremat rakendamist.