Kuude kaupa: Valdo Randpere
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on konfronteeriv ja samas pedagoogiline, selgitades vastastele rahastamise detaile ja süüdistades neid siirusepuudes. Kasutatakse otsest pöördumist ja isiklikke vastuseid, et kaitsta oma seisukohti ja lükata ümber valeväiteid, eriti seoses ajateenistusega. Toon on kohati üllatunud (oma rolli üle debatis) ja terav, eriti Keskerakonna ja EKRE suunal.
10.2024
1 Sõnavõtud
Stiil on terav, sarkastiline ja võitluslik, sisaldades otseseid isiklikke rünnakuid vastaste kompetentsile ja tegevusele (nt Kalle eelnõu on "täielik jama"). Kõneleja kasutab nii protseduurilist loogikat (komisjoni üksmeelne otsus) kui ka kõnekeelseid väljendeid ("vaat kus lops!"), et oma seisukohta rõhutada. Eelistatakse loogilist argumentatsiooni, mis on põimitud isiklike irooniliste märkustega.
09.2024
1 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kombatiivne, otsekohene ja juriidiliselt argumenteeritud, segades loogilisi apelle emotsionaalse frustratsiooniga ("teeb juba ette haiget," "kurat"). Kõneleja kasutab tugevat ja kohati familiaarset keelt oma seisukoha rõhutamiseks, säilitades samas selge fookuse juriidilisele definitsioonile. Kõne lõpeb aplausi saatel, mis viitab toetusele saalis.
06.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on isiklik ja anekdootlik, kasutades lühikest sissejuhatust terava isikliku kriitika edastamiseks. Toon on kahetsev ja irooniline, rõhutades tugevat emotsionaalset reaktsiooni oma varasemale otsusele.
05.2024
4 Sõnavõtud
Stiil on analüütiline ja detailne, eriti seadusandlust selgitades, kuid sisaldab ka teravaid ja iroonilisi märkusi, näiteks KAPO hirmu nahka ajamise teemal. Ta kasutab tugevaid kujundeid (Linnahall on "prügihunnik") ja isiklikke anekdoote (Rootsis elamine) argumentide elavdamiseks. Kuigi ta on komisjoni ettekandjana formaalne, on tema toon kohati provokatiivne ja ta ei karda kritiseerida kolleege (Grünthali eelnõu puhul).
04.2024
9 Sõnavõtud
Retooriline stiil on terav, kohati sarkastiline ja otsekohene, eriti vastaste (Kert Kingo/EKRE) kritiseerimisel protseduurilise ebakompetentsuse ja aja raiskamise eest. Ta kasutab loogilisi argumente ja viiteid komisjoni protokollidele, et oma väiteid tõestada, süüdistades vastaseid "lahmimises" ja valeväidetes. Üldine toon on enesekindel ja institutsionaalset korda kaitsev.
03.2024
2 Sõnavõtud
Stiil on otsene ja kohati võitlev, eriti majandusdebatis, kus kasutatakse vastase seisukohtade vaidlustamiseks retoorilisi küsimusi. Maksuteemalises kõnes on toon irooniline, viidates kalamarjale ja šampusele, et vastase argumente naeruvääristada. Juriidilistes küsimustes on stiil selgitav, tuginedes anekdootidele ja menetluslikele detailidele, säilitades samas formaalse tooni.
02.2024
16 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt võitluslik, sarkastiline ja provokatiivne, eriti vastaste (EKRE, Isamaa) suunas, kasutades otseküsimusi ja isiklikke vihjeid. Ta tasakaalustab loogilisi argumente (õigusriigi kaitse) emotsionaalsete ja retooriliste rünnakutega, viidates vastaste ajaloolistele ebaõnnestumistele (22 miljoni eurone valearvestus, maksude Lätti laskmine). Kasutab ka anekdoote (Müncheni julgeolekukonverents) seisukohtade illustreerimiseks.
01.2024
13 Sõnavõtud
Rhetoriline stiil on otsekohene, argumenteeritud ja kohati emotsionaalne, eriti seoses pika ooteajaga kõnepulti pääsemiseks. Kasutab loogilisi apelle, et kaitsta õigusriiki, rõhutades, et õigeksmõistvad otsused näitavad süsteemi toimivust. Kritiseerib teravalt vastaste poliitilist loosunglikkust ja "üledramatiseerimist," mis ei sobi Riigikogu liikmele.