Kuude kaupa: Valdo Randpere
Kokku kuid: 17
Täielikult profileeritud: 17
10.2025
2 Sõnavõtud
Kõne on formaalne ja lugupidav, pöördudes Riigikogu esimehe ja ettekandja poole ("lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja!"). Retoorika on loogiline ja küsitlev, keskendudes poliitilisele probleemipüstitusele ja lahenduste otsimisele ilma emotsionaalsete apellideta.
09.2025
2 Sõnavõtud
Stiil on formaalne, küsitlev ja detailne, pöördudes lugupeetud eesistuja ja ettekandja poole. Kõneleja toetub loogilistele argumentidele, viidates seadustele ja ajaloolistele andmetele. Lõpus esitatakse mõõdukas, kuid otsene üleskutse rahvusliku vajaduse (kaitsekulutused) toetamiseks: "kas Eesti Pank tuleb ka appi?".
06.2025
14 Sõnavõtud
Retooriline stiil on ametlik ja protseduuriline komisjoni ettekannetes, kuid muutub debattides kriitiliseks ja kohati provokatiivseks. Kasutatakse tugevaid metafoore riigi ülereguleerimise kritiseerimiseks ("lapsehoidja", "tühi dokument") ning ajaloolisi võrdlusi (nõukaaja alkoholivastane võitlus). Esineb nii loogilisi argumente (bürokraatia vältimine) kui ka teravaid, väärtuspõhiseid seisukohti, sealhulgas irooniline märkus kelmuste ohvrite kohta ("lollid tulebki rahast ära lahutada").
05.2025
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on enesekindel ja otsekohene, sisaldades nii huumorit kui ka sarkasmi, eriti vastaste arusaamatuste kommenteerimisel (nt "kurvad uudised" neile, kes tahavad lennukis pulli teha). Eelistab loogilist selgitust ja faktide esitamist, kuid muutub teravaks, kui kritiseerib ideoloogilist lähenemist (Helle-Moonika) või faktivigu (Rain Epler).
04.2025
5 Sõnavõtud
Retooriline stiil on enesekindel ja kohati konfronteeriv, kritiseerides vastaseid ebaõige info või korduvate sõnavõttude eest, mis ei vasta arutelu teemale. Kasutatakse loogilisi argumente ja ajaloolisi paralleele (2012. aasta seadusmuudatus) oma seisukohtade kinnitamiseks. Tone on ametlik, kuid sisaldab sarkasmi vastaste hirmutamise kirjeldamisel (nt "kerjakott ja kepp kätte").
03.2025
5 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt konfronteeriv ja korrigeeriv, kasutades ajaloolisi fakte ja ajalehtede pealkirju argumentide toetamiseks. Kõneleja kasutab otseseid rünnakuid vastaste vastu (nt Mart Helme mineviku moonutamise eest) ja on isegi isiklik (palub Helle-Moonika Helmel vahele segamine lõpetada). Toon on formaalne, kuid emotsionaalselt laetud ja terav.
02.2025
4 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, kuid samas entusiastlik ja kiitev, eriti seoses esitletava eelnõu kvaliteediga, kasutades tugevaid ülivõrdeid. Ta toetub loogilistele argumentidele, tasakaalustades protseduuriliste detailide esitamist (komisjoni arutelu, protokollid) õiguse põhimõtetega (karistuse paratamatus).
01.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on konfronteeriv ja süüdistav, pöördudes otseselt vastase poole ja kasutades tugevaid termineid (nt "halab") vastaspartei iseloomustamiseks. Rõhk on ajaloolisel vastutusel ja loogilisel apellil, meenutades vastaste varasemat leplikkust ja seades kahtluse alla nende praeguse mõistlikkuse.
11.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on konfronteeriv ja samas pedagoogiline, selgitades vastastele rahastamise detaile ja süüdistades neid siirusepuudes. Kasutatakse otsest pöördumist ja isiklikke vastuseid, et kaitsta oma seisukohti ja lükata ümber valeväiteid, eriti seoses ajateenistusega. Toon on kohati üllatunud (oma rolli üle debatis) ja terav, eriti Keskerakonna ja EKRE suunal.
10.2024
1 Sõnavõtud
Stiil on terav, sarkastiline ja võitluslik, sisaldades otseseid isiklikke rünnakuid vastaste kompetentsile ja tegevusele (nt Kalle eelnõu on "täielik jama"). Kõneleja kasutab nii protseduurilist loogikat (komisjoni üksmeelne otsus) kui ka kõnekeelseid väljendeid ("vaat kus lops!"), et oma seisukohta rõhutada. Eelistatakse loogilist argumentatsiooni, mis on põimitud isiklike irooniliste märkustega.
09.2024
1 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kombatiivne, otsekohene ja juriidiliselt argumenteeritud, segades loogilisi apelle emotsionaalse frustratsiooniga ("teeb juba ette haiget," "kurat"). Kõneleja kasutab tugevat ja kohati familiaarset keelt oma seisukoha rõhutamiseks, säilitades samas selge fookuse juriidilisele definitsioonile. Kõne lõpeb aplausi saatel, mis viitab toetusele saalis.
06.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on isiklik ja anekdootlik, kasutades lühikest sissejuhatust terava isikliku kriitika edastamiseks. Toon on kahetsev ja irooniline, rõhutades tugevat emotsionaalset reaktsiooni oma varasemale otsusele.
05.2024
4 Sõnavõtud
Stiil on analüütiline ja detailne, eriti seadusandlust selgitades, kuid sisaldab ka teravaid ja iroonilisi märkusi, näiteks KAPO hirmu nahka ajamise teemal. Ta kasutab tugevaid kujundeid (Linnahall on "prügihunnik") ja isiklikke anekdoote (Rootsis elamine) argumentide elavdamiseks. Kuigi ta on komisjoni ettekandjana formaalne, on tema toon kohati provokatiivne ja ta ei karda kritiseerida kolleege (Grünthali eelnõu puhul).
04.2024
9 Sõnavõtud
Retooriline stiil on terav, kohati sarkastiline ja otsekohene, eriti vastaste (Kert Kingo/EKRE) kritiseerimisel protseduurilise ebakompetentsuse ja aja raiskamise eest. Ta kasutab loogilisi argumente ja viiteid komisjoni protokollidele, et oma väiteid tõestada, süüdistades vastaseid "lahmimises" ja valeväidetes. Üldine toon on enesekindel ja institutsionaalset korda kaitsev.
03.2024
2 Sõnavõtud
Stiil on otsene ja kohati võitlev, eriti majandusdebatis, kus kasutatakse vastase seisukohtade vaidlustamiseks retoorilisi küsimusi. Maksuteemalises kõnes on toon irooniline, viidates kalamarjale ja šampusele, et vastase argumente naeruvääristada. Juriidilistes küsimustes on stiil selgitav, tuginedes anekdootidele ja menetluslikele detailidele, säilitades samas formaalse tooni.
02.2024
16 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt võitluslik, sarkastiline ja provokatiivne, eriti vastaste (EKRE, Isamaa) suunas, kasutades otseküsimusi ja isiklikke vihjeid. Ta tasakaalustab loogilisi argumente (õigusriigi kaitse) emotsionaalsete ja retooriliste rünnakutega, viidates vastaste ajaloolistele ebaõnnestumistele (22 miljoni eurone valearvestus, maksude Lätti laskmine). Kasutab ka anekdoote (Müncheni julgeolekukonverents) seisukohtade illustreerimiseks.
01.2024
13 Sõnavõtud
Rhetoriline stiil on otsekohene, argumenteeritud ja kohati emotsionaalne, eriti seoses pika ooteajaga kõnepulti pääsemiseks. Kasutab loogilisi apelle, et kaitsta õigusriiki, rõhutades, et õigeksmõistvad otsused näitavad süsteemi toimivust. Kritiseerib teravalt vastaste poliitilist loosunglikkust ja "üledramatiseerimist," mis ei sobi Riigikogu liikmele.