Täiskogu istungite kaupa: Valdo Randpere

Stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, eriti komisjoni töö ettekandmisel, kuid sisaldab ka isiklikke mälestusi ja kerget huumorit ("naudin seda au ja kuulsust"). Argumentatsioon on tugevalt loogiline, keskendudes Venemaa ebausaldusväärsusele rahvusvaheliste lepingute täitmisel. Teine kõneleja lisab moraalse ja kiireloomulise apellatsiooni, pidades lepingumuret sõja taustal kohatuks ja absurdseks.

Retooriline stiil on konfronteeriv ja kriitiline, keskendudes vastaste (Isamaa liikmed) mineviku vigadele ja silmakirjalikkusele. Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja iroonilisi ettepanekuid, näiteks maksu ümbernimetamist "riigikaitsemaksuks", et leevendada avalikku pahameelt. Toon on analüütiline, kuid sisaldab teravaid isiklikke rünnakuid vastaste usutavuse pihta.

Retooriline stiil on väga konfronteeriv, isiklik ja sarkastiline, kasutades otseseid süüdistusi ja küsimusi vastase aadressil ("mis putukas sind hammustanud on, Henn"). Kõneleja kasutab vastase ründamiseks loogilisi ebakõlasid ja emotsionaalset veenvust, viidates isegi keeleõpetaja reaktsioonile hauas.

Stiil on valdavalt analüütiline ja loogiline, kuid samas ka konfronteeriv, eriti opositsiooniga suheldes, kasutades otsest pöördumist ja retoorilisi küsimusi. Ta kritiseerib vastaste argumente, viidates nende poliitilisele motiivile ja ebakindlale alusele (nt advokaatide "ostetud" arvamused), ning kaitseb süsteemi terviklikkust autoriteetselt.