Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Sotsiaalküsimustest mainitakse pensionide indekseerimise peatamise teemat, millega seoses otsitakse selgitust pensionäride organisatsioonide toetuse kohta. See näitab huvi eakate elanikkonna sotsiaalse turvalisuse ja nende esindajate seisukohtade vastu.

Sotsiaalvaldkonnas tegeletakse peaministri retoorikaga, nõudes selgitust, kas väide naiste kohustuslikust sünnitamisest oli tõsine või hüperbool. See näitab valmisolekut vaidlustada valitsuse tundlikku sotsiaalset ja demograafilist keelekasutust.

Sotsiaalprobleemid on esile toodud Rootsi näite kaudu, kus radikaalsed sotsiaalsed eksperimendid on viinud ühiskondliku krahhini (pommimehed, noakangelased). See on esitatud hoiatusena liberaalidele, et nad ei muutuks radikaalsotsialistideks, mis viitab tugevale konservatiivsele julgeoleku ja korra rõhutamisele.

Sotsiaalvaldkonnas keskendub ta sotsiaalhoolekandeasutuste elanike haavatavusele valimiste ajal, rõhutades nende ID-kaartide kuritarvitamise ohtu. Lisaks märgib ta murega tulevast vihakõneseadust kui poliitiliste vabaduste piiramist.

Andmeid on ebapiisavalt.

Keskendub perevägivalla ohvrite sotsiaalprobleemidele, nõudes paremat psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuse kättesaadavust. Kritiseerib Sotsiaalkindlustusameti uusi haridusnõudeid, mis vähendavad teenuse osutajate hulka ja muudavad abi kättesaadavuse halvemaks.

Sotsiaalsetest teemadest rõhutatakse andmekaitse ja isikuandmete turvalisuse kriisi, viidates 700 000 inimese ülitundlike meditsiini-, geeni- ja viljakusravi andmete vargusele. See on raamitud kui digiriigi ajaloo suurim läbikukkumine, mis ohustab iga kodaniku privaatsust ja julgeolekut.

Sotsiaalvaldkonnas on kõneleja tugev haavatavate rühmade kaitsja, rõhutades vajadust suurendada lastetoetusi ja kaitsta puudega inimesi ning lasterikkaid peresid. Kritiseeritakse valitsust laste arvelt toetuste äravõtmise eest.

Kõneleja on tugev rahvusriigi ja rahvusliku identiteedi kaitsja, vastandudes teravalt multikultuurilisusele ja uue rahvuse loomisele. Ta kritiseerib teravalt hariduspoliitikat, mis lubab ukraina lastel käia vene koolides, nähes selles ukraina keele ja kultuuri kaotamist ning Ukraina demograafilise katastroofi süvendamist. Samuti väljendab ta muret prokuratuuri politiseerituse pärast (Lavly Perlingu juhtum).

Kõneleja on tugevalt sotsiaalkonservatiivne, vastandudes homoabieludele, mida peetakse marksismi ilminguks ja kodanliku perekonna hävitamise programmist tulenevaks. Rõhutatakse sõnavabaduse kaitset ja vastuseisu vihakõne piirangutele. Julgeoleku osas nõutakse Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste väljaandmist või väljaõpet ning hoiatatakse Vene eriteenistuste värbamisohu eest.