Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kiireloomuline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle valitsuse ebaeetilisuse ja manipuleerimise teemal ("valetatakse, hanitatakse, petetakse"). Kõneleja rõhutab valijate usalduse puudumist ja kasutab konkreetseid skandaalide näiteid (Prigožin, R-Hooldus) ning majandusteooriaid (maksude mittelaekumine) oma väidete toetamiseks.

Stiil on konfronteeriv, süüdistav ja loogilistele vasturääkivustele keskenduv, kasutades väljendit "teie jutt ei klapi". Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid termineid, nagu "totalitaristlik reguleerimine," ning esitatakse otseseid küsimusi selgituse saamiseks. Kõneleja nõuab selgitust ja kasutab võrdlusi (Läti ja Leedu) oma argumentide toetamiseks.

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja hukkamõistev, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja hüperbooli (nt Põhja-Korea meetodite võrdlus). Esineja kasutab isiklikke näiteid (Lehtme, Kersna) "näidiskangelastena" ja rõhutab arguse ning hirmu õhkkonda ühiskonnas. Toon on pigem informeeriv ja anekdootiline kui andmepõhine, eesmärgiga šokeerida ja provotseerida.

Retooriline stiil on väga võitluslik ja kriitiline, kasutades tugevaid ideoloogilisi termineid nagu "luulud," "euromarksism" ja "ülim rumalus." Kõneleja kasutab irooniat (nt kliima teemal) ja esitab argumente emotsionaalse veendumusega, toetudes pigem väärtuskonfliktidele ja rahvusvahelistele näidetele (USA ebaõiglus) kui detailsetele andmetele. Esineb ka isiklikke rünnakuid ja süüdistusi valetamises.

Kõne toon on murelik ja tungiv, hoiatades võimaliku "sama hullu olukorra" eest, mida nähti teistes riikides. Stiil on formaalne (pöördumine "Lugupeetud ettekandja") ja põhineb loogilisel argumentatsioonil, kasutades tõendusmaterjalina nii Eesti Energia juhi tsitaati kui ka rahvusvahelisi võrdlusi. Lõpetab otsese küsimusega, mis nõuab lahendusi olukorra vältimiseks.

Retooriline stiil on väga võitlev, emotsionaalne ja tungiv, kasutades tugevaid negatiivseid sildistamisi (nt "mürgine ideoloogia," "hullumaja"). Kõneleja kasutab ajaloolisi analoogiaid (Nõukogude nimed) ja hüperbooli ("150 sugu"), et luua seos valitsuse poliitika ja revolutsioonilise absurdsuse vahel. Apellatsioonid on suunatud eelkõige moraalsele nördimusele ja tervele mõistusele, mitte loogilisele andmeanalüüsile.

Retooriline stiil on tungiv, emotsionaalne ja väga kriitiline, rõhutades moraalset nördimust ja vastutuse puudumist. Kõneleja kasutab korduvalt retoorilist küsimust "Kes vastutab?" ning tasakaalustab emotsionaalseid üleskutseid konkreetsete juhtumite detailidega. Ta nõuab otseseid ja kiireid lahendusi (nt võrgustike purustamine, ametnike palkamine).

Kõneleja stiil on kirglik, kohati konfronteeriv ja irooniline, kasutades emotsionaalseid väljendeid ("monstrumid," "absurdne," "halastamatult"). Ta tasakaalustab loogilisi apelle (füüsika seadused, majandusanalüüsid) isiklike näidete ja anekdootidega (Rakvere restoran, oma maja taha planeeritav tuulepark). Ta kasutab tabavat terminoloogiat ja pakub välja keelelisi arutelusid ("juhuelekter" kui tabav väljend).

Retooriline stiil on terav, provokatiivne ja konfronteeriv, kasutades tugevaid ja halvustavaid metafoore (nt "lambad") valitsuse ja Riigikogu liikmete iseloomustamiseks. Kõneleja esitab oma seisukoha kriitiliste küsimuste vormis, nõudes avalikkusele selgitusi ja kasutades tsitaate oma argumentide toetamiseks. Toon on pigem emotsionaalne ja süüdistav kui loogiline ja andmepõhine.

Stiil on väga võitlev, skeptiline ja hoiatav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi paralleele. Kõneleja kasutab irooniat, viidates Terviseameti moppide kontrolli lõpetamisele kui "vägevale saavutusele" bürokraatia vähendamisel. Loogilised argumendid bürokraatia kasvu kohta on segatud ajaloolise hirmutamisega, tuues näiteks Glavliti, tsensuuri ja Karl Vaino perekonna pealekaebajate tausta.