Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Tüüpiliste sotsiaalsete teemade (nt haridus, immigratsioon) kohta andmed puuduvad. Mainitakse sisejulgeoleku tugevdamise vajadust kaitseinvesteeringute kõrval, viidates Läti eeskujule.

Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse sisserännet kaudselt, sidudes võõrtööjõu suure sissevoolu (üle kahe korra rohkem kui Lätis) negatiivselt majandusliku tootlikkuse langusega. See viitab murele kontrollimatu sisserände mõju pärast tööjõuturule ja majandusele.

Sotsiaalsete teemade fookus on väga tugev, vastandudes teravalt "uhhuuteadustele" ja sooteemadele hariduses (nt 20 sugu inimeseõpetuse õpikus), mida peetakse ajupesuks. Esineja kaitseb emakeelset koolikeskkonda ja kritiseerib poliitikat, mis võtab Eesti ja Ukraina lastelt identiteedi ning nõuab töökohal vene keele oskust riigikeele asemel.

Sotsiaalsetes küsimustes on kõneleja kvootide ja mitmekesisuse nõuete (sooline, rassiline, LGBT) tugev vastane, pidades neid meritokraatiat õõnestavateks ideoloogilisteks luuludeks. Rõhutatakse, et värbamine peab toimuma pädevuse ja oskuste, mitte sotsiaalsete kriteeriumide alusel. Viidatakse USA näitele, kus diskrimineerimisvastased seadused tõid kaasa ebaõigluse ja pinged, diskrimineerides ka valgenahalisi ja Aasia päritolu tudengeid.

Not enough data

Sotsiaalsete teemade osas on kõneleja äärmiselt konservatiivne ja vastandub tugevalt transideoloogiale ja sotsiaalsete sugude tunnustamisele. Seda ideoloogiat nimetatakse "kõige mürgisemaks," ning nõutakse, et riik lõpetaks "vulasooliste" ja teiste soopropagandistide nõudmistele järeleandmise. Rõhutatakse vajadust kaitsta tervet mõistust ja tegeleda valijate tegelike muredega.

Kõneleja rõhutab sotsiaalsete probleemide lahendamist, keskendudes ühiskonna nõrgemate kaitsmisele, eriti eakate (telefonipätid) ja dementsusega hoolealuste (Pihlakodu juhtum) turvalisusele. Ta nõuab tugevat preventsiooni narkootikumide ja alkoholi osas, pidades neid paljude hädade põhjusteks. Ta rõhutab eetilist dimensiooni ja moraalset kahju.

Andmed puuduvad.

Ebapiisavalt andmeid.

Sotsiaalsed teemad on raamitud läbi ajaloolise julgeoleku ja tsiviilvabaduste prisma, kritiseerides anonüümset pealekaebamist kui ohtlikku sotsiaalset nähtust. Rõhutatakse tugevat vastuseisu ideoloogilisele kontrollile, viidates USA näitel mitmekesisuse ja kaasatuse ametikohtade (politrukid) kaotamisele. Anonüümsuse kaitsmisele vaatamata nähakse seaduses ohtu, et kaebajate isikud tuuakse hiljem ajaloo poolt välja.