Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Poliitiline positsioon on äärmiselt vastanduv valitsuse rohepöörde poliitikale ja tulevasele kliimaseadusele, mida kirjeldatakse kui majandust laastavat, konkurentsivõimet nõrgestavat ja totalitaristlikku düstoopiat. Kõneleja peab energiapoliitikat majanduslanguse peamiseks põhjuseks ning tema seisukoht on tugevalt väärtuspõhine (vabadus, teaduslikkus) ja tulemuspõhine (viidates 12 kvartalile majanduslangust). Ta rõhutab, et ebaroheline projekt on kokku kukkumas, viidates rahvusvahelistele näidetele.

Kõneleja on tugevalt vastu valitsuse eelnõule, mis puudutab mittekodanike valimisõiguse põhiseadusesse viimist, pidades seda riigiõiguslikuks nihilismiks ja julgeolekuohuks. Poliitiline positsioon on väärtuspõhine, rõhutades kodakondsuse väärikust ja suveräänsust, ning kritiseerib valitsuskoalitsiooni (eriti Reformierakonda) sotside pilli järgi tantsimise eest maksu-, eelarve- ja valimisõiguse küsimustes. Kõneleja leiab, et koalitsioon peaks toetust otsima pigem opositsioonist, et lõpetada sotsiaaldemokraatide agendaga flirtimine.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse majanduslikule ebakompetentsusele ja fiskaalsele läbipaistmatusele. Kõneleja vastustab jõuliselt vasakäärmuslike mittetulundusühingute riiklikku rahastamist, pidades seda raha kantimiseks ideoloogilisele äärmuslusele. Peamine rõhk on inflatsiooni ohjeldamisel ja elanike toimetuleku parandamisel, raamistades kriitikat valitsuse kehva sooritusena.

Kõneleja võtab tugevalt vastanduva seisukoha valitsuse suurprojektide ja riigikaitse juhtimise osas, rõhutades, et Rail Balticu suured kulud ohustavad riigieelarvet. Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud vastutuse ja läbipaistvuse nõudmisele, pidades vajalikuks uurimiskomisjonide loomist. Peamised teemad on riigikaitse stabiilsus ja Rail Balticu finantsriskid.

Poliitiline positsioon on tugevalt skeptiline ja vastanduv kaugetele sõjalistele operatsioonidele (Süüria, Mosambiik), rõhutades piiratud teadmisi ja ebaõnnestunud projekte (Afganistan, Mali). Peamine rõhk on parlamentarismi austamisel ja täitevvõimu lubamatu võimuhaaramise vältimisel, nõudes iga missiooni puhul selget õiguslikku alust ja parlamendi teadlikkust. Kõneleja on seisukohal, et väike riik ei peaks olema asjade esirinnas, millest ta õieti midagi ei tea.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline liberaalsele režiimile, keskendudes suveräänsuse kaitsmisele ja föderaliseerumise vastustamisele Euroopa Liidus. Kõige saledamad teemad on põhiseadusvastaseks peetav vaenukõneseadus ja forsseeritud rohepöörde peatamine. Raamistik on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades korruptsiooni ja valitsuse eetilist plekilisust ning nõudes "vähem föderaliseerumist, rohkem rahvusriiki".

Poliitiline hoiak on tugevalt tulemuspõhine ja kriitiline, keskendudes valitsuse tegevusetusele sotsiaalprobleemide ennetamisel ja regionaalpoliitika ebaõnnestumisel. Kõneleja on tugevalt vastu riigiasutuste (nt Jõhvi kohtumaja) väljaviimisele Ida-Virumaalt ja nõuab kohest tegutsemist narkoprobleemide lahendamiseks. Ta toetab aga noorte perede eluasemetoetuse jätkamist turutõrke piirkondades.