Täiskogu istungite kaupa: Anti Poolamets

Peamine seadusandlik fookus on vastuseis tulevasele kliimaseadusele ja kogu kliimapoliitika raamistikule, mida peetakse riiklikult oluliseks, kuid majandust kahjustavaks. Kõneleja on antud seaduseelnõu ja sellega seotud poliitika tugev vastane, püüdes diskrediteerida selle aluseks olevaid teaduslikke ja majanduslikke eeldusi.

Seadusandlik fookus on valitsuse eelnõu vastustamisel, mis puudutab mittekodanike valimisõiguse põhiseadusesse lisamist, ning toetatakse vastupidist eelnõu, mis väärtustaks kodakondsust. Kõneleja on aktiivne vastane, kritiseerides eelnõu ebaselget sõnastust ja põhiseaduskomisjoni tööd.

Seadusandlik fookus on suunatud parlamendi protseduurireeglite järgimisele ja valitsuse vastutusele riigieelarve läbipaistvuse eest. Konkreetseid eelnõusid või seadusandlikke prioriteete, mida kõneleja algataks või toetaks, tekstis ei nimetata.

Peamine seadusandlik prioriteet on parlamendi uurimiskomisjonide loomine ja töö, eriti Rail Balticu ja Johanna-Maria Lehtme/Slava Ukraini juhtumite osas. Kõneleja on nende komisjonide tugev pooldaja, nähes neid kui vajalikku mehhanismi tõe tuvastamiseks olukorras, kus õiguskaitseorganid ei funktsioneeri. Ta viitab positiivse näitena VEB Fondi komisjoni tööle.

Seadusandlik fookus on suunatud välismissioonide mandaatide kriitilisele kontrollile ja täitevvõimu volituste piiramisele parlamendi arvelt. Eelistatakse parlamendi otsustusõiguse säilitamist ja vajadusel erakorraliste istungite formaadi kasutamist kiirete otsuste tegemiseks, mitte blankovekslite andmist. Nõutakse selgust missioonide õiguslikes alustes ja mandaatide uuendamist.

Seadusandlik fookus on suunatud vaenukõneseaduse (tsensuuriseaduse) vastustamisele, mida peetakse põhiseadusevastaseks ja 1934. aasta hõnguga seaduseks. Samuti on oluline teema kontsessiooniseaduse väljatöötamine, mis puudutab maavarade kaevandamist. Nõutakse Rail Balticu teemal riikliku komisjoni moodustamist, et uurida raha liikumist.

Kõneleja fookus on olemasolevate poliitikate (nt eluasemetoetus) jätkamisel ja riigiasutuste (nt politsei) tegevuse parandamisel. Ta nõuab valitsuselt konkreetseid tegevuskavasid (töökohtade väljaviimine) ja on vastu Jõhvi kohtumaja sulgemisele, mis on pigem poliitika rakendamise kui seadusandluse küsimus.