Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Rõhk on otsustav, emotsionaalne ja kriitiline; kasutatakse tabavaks metafoori kobarkäkk ning tugevat moraalset pöördumist publiku poole. Tekstis esinevad küsimused ja hüüatused, mis ergutavad tähelepanu ning rõhutavad kiireloomulisust, kuid samal ajal jääb juhtivaks faktilise info ja näidete kaudu argumentatsioon. Teemad käsitletakse lugupeetult, kuid seisukohad on tugevalt positsioneeritud ja emotsionaalselt laetud.

Konkreetne, vaidlustav ja emotsionaalselt terav, sageli retooriliste küsimuste ning tugeva isikliku tooniga. Alustab täpsustuste ning süüdistustega (maksufestival, koalitsioon, mandaadid), kasutab näiteid ja emotsionaalseid viiteid pensionäride ning tarbijate olukorra kohta. Tihti kordab kriitilisi fraase ning pöördub otseselt kuulaja poole (Riigikogu esimees, kolleegid, peaminister).

Ametlik ja uuriv toon; alustab tänamise ja protokolliga, seejärel esitab konkreetseid ja sõnastatud küsimusi kolleege. Võtab kaasava stiili, kasutades kolleege nimeliselt, ja soodustab dialoogi ning koostööd. Emotsionaalselt mõõdukas, rõhk on mõttevahetusel ja probleemide selgitamisel.

Kõneleb otse, mõneti kriitilise ja emotsionaalse tooniga; kasutab tihti küsimusi ja konkreetseid näiteid naabrite riikide kogemustest, et esile tõsta oma seisukohti. Tekstis ilmneb nii näidete- kui ka arvudepõhine argumentatsioon ning pauside ja hääletussoovide kasutamine rituaalselt osutub.

Rääkija kasutab otsest, mõtlemapanevat ja emotsiooniküllast kõneviisi; kasutab küsimusi, võrdlusi ja statistikat, ühendades faktid ja hinnanguid, et tooni tugevdada. Tekib kriitiline, kuid formaalne aruteluhoog.

Kõneleb aktiivse, kriitilise ja emotsionaalse tooniga; kasutab küsimusi, hüüatusi ja näiteid (nt Hispaania oliiviõli näide), rõhub praktilistele lahendustele ning kutsub üles bipartisanlisele ja valitsusvälistusele dialoogile; stiil on otsiv ja mõjukalt argumenteeriv, kuid mõnikord sodu ning rõhutatud emotsioonidega.

Kõne on kantud kriitilise ja emotsionaalse tooniga, kasutades kõneleja enda kriitikat ja küsimustele suunatud stiili. Toon on järsult otsustav, vahel ärritunud, kuid samas pöörduv ning kaasab kuulajaid läbi retooriliste küsimuste ja otsese kriitika vorme.

Toon on advokaatlikult kriitiline ja otsustavalt argumenteeriv; kasutab faktipõhiseid tõendeid ja küsimusi, et avada valitsuse puudujäägid. Kõne on mõistetavalt struktuurne, vahel retooriliselt terav (“kas praegune valitsus …?”) ning keskendub konkreetsetele meetmete soovitustele (toidu käibemaksu alandamine, energiapoliitika). Tekstides on märgitud jõuline, kuid mitte hiperkriitiline toon, ning kasutatakse näiteks näiteid elektrikatkestustest ja regionaalsest ebavõrdsusest, et emotsionaalset koosmõju tõsta.

Tõde ja andmed põhinev, formaalne ja küsimustele keskne stiil. Kasutab Riigikontrolli viiteid kui autoriteeti ning esitab otsese küsimuse juhtkonnale, rõhutades vajalikkust selgitada olukorda. Kõla on mõõdukas, kriitiline kuid mitte vaenulik, ning arutelu tugineb faktidele ja numeritele.

Kriitiline, otsene ja konfrontatiivne tonaalsus; kasutab konkreetseid näiteid ja esitab ministrile tihedalt küsimusi. Sageli rõhutab vajadust ausate vastuste järele ning põimib argumente emotsionaalseid näiteid ning faktide kombinatsioonina.