Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Majanduslikul tasandil on keskne kriitika koalitsiooni maksupoliitikale ja uutele maksutõusudele, mis suurendavad inimeste majanduslikku koormust; rõhutatakse, et tervishoiu kulud ja muud maksutõusud toovad tugeva surve inimestele. Samas on rõhutatud vajadust majanduskasvu ja inimeste elukvaliteedi parandamise järele, mitte rahastamist koormavaid lünki. Eriti esile tõstetud on otstarbekas ja tasakaalustatud eelarve ning vältida liigseid maksutõuse.

Majanduslikult kriitiline ja sotsiaalse kaitse suunas kalduv. Kavandatud maksutõusude kiirustamist, riigieelarve planeerimise läbipaistvuse puudumist ja majanduskeskkonna negatiivset mõju tähelepanu keskmes, samas rõhutab vajadust kaitsta pensionäre, üksi elavate inimeste toetamist ja teenuste kättesaadavust (nt hambaravi). Kritiseerib üleskutseid tõsta riigieelarvelisi kulusid ilma ulatusliku kaasamiseta ning rõhutab tarbijate ja ettevõtjate usalduse kahjustumist.

Not enough data. Majandusalased või finantsilised teemad puuduvad; tekst keskendub õigusloome ja järelevalve küsimustele.

Majanduspoliitikas kriitiline, rõhutab, et maksupoliitikas tuleks vältida tarbimismaksude ja teenuste hindade suuremaid tõuse inimeste ja ettevõtete koorma arvelt. Toob esile, et rahastus tuleb nii Euroopa fondidest kui ka laenudest, kuid rõhub tasakaalustatud eelarve ning pikaajalise arengu vajadusele; opositsiooninägemus lubab mitte suurendada survet tarbimisele ning keskendub majanduse elavdamisele läbi mõistlike investeeringute.

Keskendub maksurahu kriitikale ja maksutõusude vastu; toob esile negatiivseid efektiivsuse ja elatustaseme ning kinnisvaraturu hindade mõju; rõhutab, et maksud tõusevad ja mõjutavad tarbimist ning elamumajandust; soovib notari tasu peatada ning kaaluda majanduslikke tagajärgi riigi tasandil.

Toiduainete hinnataseme leevendamiseks pooldab käibemaksu alandamist; kritiseerib maksukorraldust ja eelarveplaneerimise läbipaistvust; rõhutab vajadust tasakaalustatud finansmanistrateegia jaoks, et soodustada kohalikke tootjaid ja turismi, ning viitab võimalikele kulude piiramise ja tulude allikate otsimisevariantidele (tsitaadid eelarve kogusummade ja rahastuse aruteludest).

Toetab riigikassa täitmist, kuid on mures automaksu struktuuri mõjust madala sissetulekuga peredele ning auto ostuhinna osakaalu maksu poolt. Nimetatud on vajadus tasakaalustada keskkonnaeesmärkide saavutamine ja majanduslik õiglus, rõhutades maksu suuremat mõju elanikkonna eri gruppidele.

Toidukäibemaksu alandamine kui vahend ebavõrdsuse vähendamiseks; kriitika valitsuse majanduslikule juhtimisele ja loetamatule eelarvele. Hoolitseb energiajulgeoleku ja elektrihinna taskukohasuse eest ning osutab, et rohepoliitika ja investeeringud peavad olema tasakaalus, et energiakulud ei lööks tarbijaid ohtu.

Majandusarengu keskmes on fondide kasutuse kiirendamine ja tõhus rakendamine; rõhutatakse, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid peaksid olema majanduskasvu mootor. Toetab aktiivset investeeringute kasutust kui vahendit majanduse stimuleerimiseks ning rõhutab vajadust lõpetada raha raiskamist ja suurendada tulemuspõhist rakendust.

Majanduse ja maksuplaani kriitiline tõlgendus: vastu maksutõusudele ja uutele maksudele, rõhutab, et need mõjutavad maal elavaid inimesi ja hindade tõstmist (näiteid 8% hinnatõusest ja üldist maksumõju kohta). Eelistab regionaalse arengu investeeringuid ja teenuste säilitamist, näidates vastupanuvõimet majanduslangusele ja ebakindlale majanduskeskkonnale.