Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Korduv,address-keskne ja emotsioonide lisatud toon: tervet riiki puudutava probleemi puhul kasutatakse konkreetseid näiteid ning kaasavat keelt („hea Riigikogu esimees“, „kujutate ette“). Kõne on kriitiline, kuid ei ole ülemäära vulgaarne; kombineerib faktipõhised argumendid ja tunnete äratamist, rõhutades koormuse suurust ja elukeskkonna langust.

Kõne on vormiline, kuid vägivaldse, kriitilise tooniga ning sisaldab lõike küsimusi ja süüdistusi. Kombineerib faktipõhiseid väiteid ja emotsionaalseid noote; rõhk on protseduuri ja valitsuse lubaduste kriitilisel hindamisel ning kutsungis tegutseda kiirelt.

Rõhk on ratsionaalne ja faktidel põhinev; ton on formaalne ja selgelt argumentidele keskenduv; emotsionaalseid koondusi on piiratud.

Rõhkuv ja ametlik toon koos kriitilise alatooniga; kasutusel on tugevad eelpõhjendused, kahtluse ja muret väljendavad laused ning kutsed laiapõhjalisele arutlusele. Tekstides esineb nii emotsionaalset kui ka ratsionaalset argumentatsiooni, ning rõhutatakse koostöövõimet ja paindlikkust.

Rõhutatud on formaalne, koostöövalmis ja veidi võrgutavalt maner, sageli algatatakse jutt tänusõnadega juhatajale ning kutsutakse kolleegide mõtlemisele ja arutelule. Kasutatakse kordusi ja näiteid (muudatusettepanekute numberid, vaheaja palved), et suunata hääletusteni. Stiil on peamiselt argumenteeriv, faktidel põhinev, kuid sisaldab moraalseid hinnanguid ja kolleegidele suunatud kutsungeid.

Kõne on otsene ja vaenulik tooniga, kasutab rõhutatud süüdistusi ja korduvat sõnakasutust „valed”. Kasutab retoorilisi küsimusi ja otsest pöördumist Riigikogu esimehe ning ministri poole. Stiil kombineerib emotsionaalse kriitika kõnekäiku faktide ja diplomacy rõhuga, eesmärgiga mobiliseerida vastuseisu valitsusele.