Täiskogu istungite kaupa: Andrei Korobeinik

Kõneleja näitab asjatundlikkust makroökonoomika ja riigi rahanduse teemadel, kasutades võrdlevaid andmeid Eesti majanduslanguse kohta Euroopa ja maailma kontekstis. Nad viitavad Rahandusministeeriumi varasematele prognoosidele ja analüüsivad languse põhjuseid (ekspordipartnerid, sõda Ukrainas), vaidlustades vastase selgituste loogikat. Oluline on rõhuasetus sellele, et tulemus on olulisem kui tahe või kogemus.

Näitab asjatundlikkust panganduse, maksustamise ja makromajanduse vallas, kasutades konkreetseid andmeid (Euribori tase, pankade kasumid) ja viidates Leedu maksukogemusele. Selgitab põhjalikult, kuidas ülikasumid on seotud Euriboriga ja kuidas eelnõu arvestab kahjumi tasaarveldamisega. Demonstreerib teadmisi ka Eesti ja teiste EL riikide eluasemelaenude intressimäärade fikseerimise praktikate erinevustest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaal- ja fiskaalpoliitika valdkonnas, keskendudes pensionide vähendamise detailidele ja omavalitsuste finantsprognoosidele. Kasutatakse konkreetseid andmeid (15 eurot, 2%) ja tehnilisi termineid ("ülejääk," "korrektuur"), mis viitab süvenemisele kvantitatiivsesse analüüsi.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigieelarve ja rahanduse valdkonnas, tuues esile konkreetsed numbrilised vastuolud (nt ühistranspordi dotatsioon 10 vs 18 miljonit) ja maksude mõju (pensionäride 15-eurone kaotus). Ta on kursis rahanduskomisjoni arutelude ja ministrite (kaitseminister, regionaalminister) esitatud andmetega, keskendudes detailidele ja eelarve tegeliku sisu ning esitatud pildi lahknevustele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve protseduuride ja finantsjuhtimise alal, eriti seoses ministeeriumide kasutamata palgafondide edasikandmisega. Ta kasutab majanduslanguse sügavuse rõhutamiseks võrdlevaid andmeid Eesti positsiooni kohta maailmas (altpoolt teine koht pärast Haitit). Samuti on ta kursis konkreetsete kärbetega sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas (nt perelepitus, lastekaitsespetsialistide koolitus).

Kõneleja näitab üles teadmisi rahvastiku tiheduse statistika ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri majanduse vallas, korrigeerides täpsete andmetega (Eesti 30 in/km², Läti 28 in/km²) varasemat väidet. Samuti mainitakse tehisintellekti teemat, mille osas pakutakse oma teadmisi appi.