Täiskogu istungite kaupa: Andrei Korobeinik

Kõneleja võtab tugeva vastanduva positsiooni valitsuse majandustulemuste suhtes, rõhutades, et Eesti majandus langeb ainsana Euroopas ja on maailmas languse poolest teisel kohal Haiti järel. Kriitika on selgelt tulemuspõhine, seades kahtluse alla rahandusministri sobivuse ametisse ja viidates umbusaldusavaldusele. Poliitiline fookus on suunatud valitsuse vastutusele võtmisele majandusliku ebaedu eest.

Poliitiline fookus on pankade ülikasumite maksustamisel, mida toetatakse tugevalt riigieelarve parandamise ja sotsiaalse õigluse nimel. Keskne raamistik on valitsuse majanduspoliitika terav kriitika, viidates kolmele aastale majanduslangusele ja vaeste maksustamisele. Seisukoht on jõuliselt poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades vajadust luua optimismiks alust ka praeguses majandusseisus.

Poliitiline fookus on suunatud pensionide vähendamise (2%) finantsmõjule keskmisele saajale ja omavalitsuste eelarveprognooside täpsusele. Kõneleja nõuab selgitusi, kas prognoositud teenuste ülejäägis on arvestatud pensioni vähenemist, mis viitab murele poliitika tulemuslikkuse ja sotsiaalse õigluse pärast. Stants on mõõdukalt kriitiline ja keskendub poliitika tulemuslikkuse hindamisele.

Kõneleja on Keskfraktsiooni esindaja, kes on tugevas opositsioonis valitsuse esitatud riigieelarve ja sellega kaasnevate maksude suhtes, väites, et eelarve külvab vaesust ja võtab raha just kõige vaesemate käest. Poliitiline raamistik on tugevalt performance-põhine, süüdistades valitsust majanduslanguses ja ebaefektiivses riigijuhtimises. Ta rõhutab eelarve läbipaistvuse puudumist ja nõuab eelarvemenetluse katkestamist.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse majanduspoliitika ebaõnnestumisele ja riigieelarve puudujäägile. Kõneleja nõuab koheseid reaalseid kärpeid ja eelarve läbipaistvuse suurendamist, vastandudes valitsuse plaanile kanda kasutamata vahendeid edasi. Stants on peamiselt tulemuspõhine, rõhutades, et Reformierakonna poliitika on viinud Eesti majanduse kolmandat aastat kestvasse langusesse.

Poliitiline fookus on suunatud Eesti internetiühenduse kõrgele keskmisele hinnale võrreldes Lätiga. Kõneleja kritiseerib vastaja (Liisa) esitatud põhjendust, mis puudutas rahvastiku tihedust, ja nõuab alternatiivseid selgitusi hinnaerinevusele. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja andmepõhine, keskendudes infrastruktuuri majandusele.