Täiskogu istungite kaupa: Andrei Korobeinik

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksu- ja eelarvepoliitikas, kasutades konkreetseid andmeid (nt Leedu sotsiaalmaksu protsent ja tööjõumaksud) ning viidates riigieelarve puudujäägi absoluutarvudele (miljard eurot). Samuti on tal teadmisi seadusloome protseduuridest, kritiseerides komisjoni otsuseid ja viidates põhiseadusvastasele lähenemisele.

Näitab asjatundlikkust rahanduse ja maksupoliitika valdkonnas, olles Rahanduskomisjoni aseesimees ning käsitledes detailselt automaksu mõju, maamaksu ajalugu ja finantsregulatsioone (Positiivne Krediidiregister, Finantsombudsman). Kasutab faktilisi andmeid, viidates Eesti majanduslangusele Euroopa Liidus ja pensionäride vaesusriskile. Demonstreerib teadmisi ka rahvusvahelises tuumaklubis osalejate osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve ja makromajanduse teemadel, tuues esile konkreetseid kärpeartikleid (PPA autod, erihoolekandeteenused, EAS-i investeeringud). Kasutatakse numbrilisi hinnanguid (nt. 20–30 miljonit kahju EAS-i kärbetest) ning viidatakse Eesti positsioonile EL-i majanduslanguse edetabelis. Samuti pakutakse välja kolm konkreetset alternatiivset eelarvepäästemeedet.

Poliitik demonstreerib detailset teadmist krüptovaraturu regulatsioonide rakendamisest Eestis, viidates varasematele edukatele regulatsioonidele ja uue eelnõu negatiivsele mõjule (nt andmete topeltesitamise nõue). Ta on kursis riigieelarve ja maksupoliitika finantsaspektidega, tuues välja maksuküüru kaotamise maksumuse ja automaksu laekumise summad. Samuti pakub ta konkreetseid alternatiivseid rahastusallikaid, nagu pankade ülikasumi maksustamine.

Kõneleja näitab teadmisi majanduse ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, keskendudes pensionidele ja vaesusriskile. Kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid, nagu majanduslanguse kestus, Eesti positsioon EL-is ja pensioni suhe keskmisesse palka (40% vs 1/3). Samuti viidatakse arenenud riikide praktikale pensionipoliitikas.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust e-riigi, infotehnoloogiliste arengute ja regulatsioonide vallas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu andmete dubleerimine, personaalne riik, positiivne krediidireiting, krüptovaraturu seadus ja platvormitöö direktiiv. Eriti rõhutatakse tehisintellekti investeeringute madalat taset Eestis Euroopa Liidu kontekstis, viidates konkreetsele madalale edetabelikohale.